[go: nahoru, domu]

Mine sisu juurde

Vismut: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+ Periodine tablut
Rivi 16: Rivi 16:
* [http://www.webelements.com/webelements/elements/text/Bi/key.html Vismut Webelements.com-saital.] {{ref-en}}
* [http://www.webelements.com/webelements/elements/text/Bi/key.html Vismut Webelements.com-saital.] {{ref-en}}
* [http://n-t.ru/ri/ps/pb083.htm Kirjutuz vismutas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos.] {{ref-ru}}
* [http://n-t.ru/ri/ps/pb083.htm Kirjutuz vismutas Himižiden elementoiden populärižes kirjištos.] {{ref-ru}}

{{Periodine tablut}}


{{stub}}
{{stub}}

Vajehtuz 8. reduku 2018, kell 22:07

Vismutan kristallad kubižen santimetran kohtha.
83
0
5
18
32
18
8
2
Bi
208,98040
Vismut

Vismut (Bi - bisemutum vai bismuthum latinan kelel) om 83nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videnden gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas.

Vismut tetas amuižiš aigoišpäi jo. Element om harv londuses. Sidä ei voi vastata puhthas olendas.

Vismut kävutase tobjimalaz metallurgijas, medicinas, elektronikas. Se om mugažo hüvä katalizator. Vismutan löudmižsijid om Saksanmas, Mongolijas, Bolivijas, Avstralijas, Perus da toižiš valdkundoiš.

Fizižed ičendad

Puhtaz vismut — hoštai vauged metall. Londuseližhe vismutha mülüb vaiše üks' stabiline izotop.

Atommass — 208,98040. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,747 g/sm³. Suladandlämuz — 544,7 K. Kehundlämuz — 1837 K.

Irdkosketused

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.