kuuluma

Estonian

Etymology

The sense "to belong" is borrowed from Finnish kuulua (“to belong”), while the dialectal sense "to be heard" is inherited from Proto-Finnic *kuuludak.

Pronunciation

• IPA^(key): /kˈuːlumɑ/

Verb

kuuluma (da-infinitive kuuluda)

1. to belong
2. (dialectal) to be heard

Conjugation

Conjugation of kuuluma (ÕS type 27/elama, no gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	kuulun	ei kuulu	1st sing.	olen kuulunud	ei ole kuulunud pole kuulunud
2nd sing.	kuulud		2nd sing.	oled kuulunud
3rd sing.	kuulub		3rd sing.	on kuulunud
1st plur.	kuulume		1st plur.	oleme kuulunud
2nd plur.	kuulute		2nd plur.	olete kuulunud
3rd plur.	kuuluvad		3rd plur.	on kuulunud
impersonal	kuulutakse	ei kuuluta	impersonal	on kuulutud	ei ole kuulutud pole kuulutud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	kuulusin	ei kuulunud	1st sing.	olin kuulunud	ei olnud kuulunud polnud kuulunud
2nd sing.	kuulusid		2nd sing.	olid kuulunud
3rd sing.	kuulus		3rd sing.	oli kuulunud
1st plur.	kuulusime		1st plur.	olime kuulunud
2nd plur.	kuulusite		2nd plur.	olite kuulunud
3rd plur.	kuulusid		3rd plur.	oli kuulunud
impersonal	kuuluti	ei kuulutud	impersonal	oli kuulutud	ei olnud kuulutud polnud kuulutud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	kuuluksin	ei kuuluks	1st sing.	kuulunuksin oleksin kuulunud	ei kuulunuks ei oleks kuulunud poleks kuulunud
2nd sing.	kuuluksid		2nd sing.	kuulunuksid oleksid kuulunud
3rd sing.	kuuluks		3rd sing.	kuulunuks oleks kuulunud
1st plur.	kuuluksime		1st plur.	kuulunuksime oleksime kuulunud
2nd plur.	kuuluksite		2nd plur.	kuulunuksite oleksite kuulunud
3rd plur.	kuuluksid		3rd plur.	kuulunuksid oleksid kuulunud
impersonal	kuulutaks	ei kuulutaks	impersonal	oleks kuulutud	ei oleks kuulutud poleks kuulutud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	kuulu	ära kuulu	2nd sing.	ole kuulunud	ära ole kuulunud
3rd sing.	kuulugu	ärgu kuulugu	3rd sing.	olgu kuulunud	ärgu olgu kuulunud
1st plur.	kuulugem	ärme kuulume ärme kuulu ärgem kuulugem	1st plur.	olgem kuulunud	ärme oleme kuulunud ärme ole kuulunud ärgem olgem kuulunud
2nd plur.	kuuluge	ärge kuuluge	2nd plur.	olge kuulunud	ärge olge kuulunud
3rd plur.	kuulugu	ärgu kuulugu	3rd plur.	olgu kuulunud	ärgu olgu kuulunud
impersonal	kuulutagu	ärgu kuulutagu	impersonal	olgu kuulutud	ärgu olgu kuulutud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	kuuluvat	ei kuuluvat	active	olevat kuulunud	ei olevat kuulunud polevat kuulunud
passive	kuulutavat	ei kuulutavat	passive	olevat kuulutud	ei olevat kuulutud polevat kuulutud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	kuuluma	kuulutama	nominative	kuuluda	olla kuulunud
illative		—	inessive	kuuludes	olles kuulunud
inessive	kuulumas		participle	active	passive
elative	kuulumast		present	kuuluv	kuulutav
translative	kuulumaks		past	kuulunud	kuulutud
abessive	kuulumata		negative	kuulumatu	—

Derived terms

• kuulumine

Further reading

• “kuuluma”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “kuuluma”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• kuuluma in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)