emakeel

Estonian

Etymology

From ema +‎ keel.

Noun

emakeel (genitive emakeele, partitive emakeelt)

1. mother tongue

Declension

Declension of emakeel (ÕS type 13/suur, length gradation)
		singular	plural
nominative		emakeel	emakeeled
accusative	nom.
	gen.	emakeele
genitive			emakeelte
partitive		emakeelt	emakeeli
illative		emakeelde emakeelesse	emakeeltesse emakeelisse
inessive		emakeeles	emakeeltes emakeelis
elative		emakeelest	emakeeltest emakeelist
allative		emakeelele	emakeeltele emakeelile
adessive		emakeelel	emakeeltel emakeelil
ablative		emakeelelt	emakeeltelt emakeelilt
translative		emakeeleks	emakeelteks emakeeliks
terminative		emakeeleni	emakeelteni
essive		emakeelena	emakeeltena
abessive		emakeeleta	emakeelteta
comitative		emakeelega	emakeeltega

Derived terms

• emakeelne

Further reading

• “emakeel”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “emakeel”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “emakeel”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• emakeel in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)