‘Ubaydi ajajärk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 8. oktoober 2022, kell 22:33

Ubaidi asulad kaardil koos arvatava üleujutuse alaga

Sumeri, akadi ja Eelami kaart Ubaidi ajajärgul

‘Ubaydi ajajärk on arheoloogiline ajajärk Mesopotaamias, mis on saanud nime Al-‘Ubaydi küla ehk Tell al-Ubaidi asulakoha järgi.

Umbes 5850 eKr saabusid Eufrati ja Tigrise suudmealale piki Tigrise jõge noorema kiviaja maaharijad, kes tõid endaga Samarra kultuuri mõjusid. Tollal ulatus Pärsia laht märksa kaugemale sisemaale kui tänapäeval ja Tigris ei suubunud Eufrati jõkke, vaid mõlemal jõel oli oma suue merre. Kumbki jõgi ei voolanud alamjooksul oma tänapäevases sängis ja mõlemad moodustasid suudmes delta.

Järgnenud Hadji Muhammedi kultuuri ajal leiutati niisutuskanalid ning arvatavasti sai enamik sumeri asulaid sel ajal nime. Umbes aastail 5300–4750 saabusid Ubaidi kultuuri alale piki Eufrati jõge akadi semiidid.

5. aastatuhandel eKr sulasid Mesopotaamias arvukad kultuurid kokku vähesteks. Tekkis palju ajajärgule nime andnud Ubaidi sarnaseid suuri külasid. Sel ajal tekkisid esimest korda kaubandus, ebaisikulised suhted inimeste vahel (ühiskond) ja sotsiaalne kihistumine. Ehitati esimesed jumalanna Ninhursagi templid. Ubaidi ajajärgul leiutati ratas, mida kasutati esialgu potikedrana.

Ubaidi ajajärgu keraamikale on iseloomulik geomeetriline ornamentika.

Keraamika järgi eristatakse Ubaidi ajajärgus 5 perioodi:

Eridu keraamika
Ubaid I/Haji-Mohammedi keraamika
Ubaid II
Ubaid III
Ubaid IV

Neile järgneb Uruki ajajärk.

Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale alg-eufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks.^[viide?] Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama.

Suurimaks asulaks kasvas Eridu, kus elas umbes 4000 inimest.^[1]

Viited

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2014. Vaadatud 4. veebruaril 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2014. Vaadatud 4. veebruaril 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{toimeta}}
-[[Pilt:Map Ubaid culture-en.svg|thumb|Ubaidi asulad kaardil koos arvatava üleujutuse alaga]]
+[[Pilt:Map Ubaid culture-en.svg|pisi|Ubaidi asulad kaardil koos arvatava üleujutuse alaga]]
-[[Pilt:Ubaid culture sites map.jpg|thumb|Sumeri, akadi ja Eelami kaart Ubaidi ajajärgul]]
+[[Pilt:Ubaid culture sites map.jpg|pisi|Sumeri, akadi ja Eelami kaart Ubaidi ajajärgul]]
-'''Ubaidi ajajärk''' on arheoloogiline ajajärk [[Mesopotaamia]]s, mis on saanud nime [[Ubaid]]i küla ehk Tell al-Ubaidi asulakoha järgi.
+'''‘Ubaydi ajajärk''' on arheoloogiline ajajärk [[Mesopotaamia]]s, mis on saanud nime [[Al-‘Ubayd]]i küla ehk Tell al-Ubaidi asulakoha järgi.
-Umbes 5850 eKr saabusid [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e [[suue|suudmealale]] piki Tigrise jõge [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] [[maaviljelus|maaharijad]], kes tõid endaga [[Samarra kultuur]]i mõjusid. Tollal ulatus [[Pärsia laht]] märksa enam kaugemale sisemaale kui tänapäeval ja Tigris ei suubunud Eufrati, vaid mõlemal jõel oli oma suue merre. Kumbki jõgi ei voolanud [[alamjooks]]ul oma tänapäevases sängis ja mõlemad moodustasid [[suue|suudmes]] [[delta]].
+Umbes 5850 eKr saabusid [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e [[suue|suudmealale]] piki Tigrise jõge [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] [[maaviljelus|maaharijad]], kes tõid endaga [[Samarra kultuur]]i mõjusid. Tollal ulatus [[Pärsia laht]] märksa kaugemale sisemaale kui tänapäeval ja Tigris ei suubunud Eufrati jõkke, vaid mõlemal jõel oli oma suue merre. Kumbki jõgi ei voolanud [[alamjooks]]ul oma tänapäevases sängis ja mõlemad moodustasid [[suue|suudmes]] [[delta]].
-Järgneva Hadji Muhammedi kultuuri ajal leiutati [[niisutuskanal]]id ning arvatavasti sai enamik [[sumer]]i asulaid sel ajal nime. Umbes aastail 5300–4750 saabusid Ubaidi kultuuri alale piki Eufrati jõge [[akad]]i [[semiidid]].
+Järgnenud Hadji Muhammedi kultuuri ajal leiutati [[niisutuskanal]]id ning arvatavasti sai enamik [[sumer]]i asulaid sel ajal nime. Umbes aastail 5300–4750 saabusid Ubaidi kultuuri alale piki Eufrati jõge [[akad]]i [[semiidid]].
 [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] sulasid Mesopotaamias arvukad [[kultuur]]id kokku vähesteks. Tekkis palju ajajärgule nime andnud Ubaidi sarnaseid suuri külasid. Sel ajal tekkisid esimest korda [[kaubandus]], ebaisikulised suhted inimeste vahel ([[ühiskond]]) ja [[sotsiaalne kihistumine]]. Ehitati esimesed [[jumalanna]] [[Ninhursag]]i [[tempel|templid]]. Ubaidi ajajärgul leiutati [[ratas]], mida kasutati esialgu [[potikeder|potikedrana]].
 Ubaidi ajajärgu [[keraamika]]le on iseloomulik [[geomeetriline ornamentika]].
 Keraamika järgi eristatakse Ubaidi ajajärgus 5 perioodi:
@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale alg-eufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks.{{lisa viide}} Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja [[metall]]i töötlema, müüri laduma ning [[savi]]esemeid valmistama.
-Suurimaks asulaks kasvas [[Eridu]], kus elas umbes 4000 inimest. <ref>https://faculty.washington.edu/modelski/WCITI2.html</ref>
+Suurimaks asulaks kasvas [[Eridu]], kus elas umbes 4000 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://faculty.washington.edu/modelski/WCITI2.html |vaadatud=2010-02-04 |arhiivimisaeg=2014-05-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140519232105/https://faculty.washington.edu/modelski/WCITI2.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
 ==Viited==
@@ 30. rida: / 30. rida: @@
 == Välislingid ==
 * [http://www.britishmuseum.org/the_museum/museum_in_the_world/middle_east_programme/iraq_project/ubaid_photos/page_1.aspx Ubaid visit and photos, 2008]
+* [http://ucl.academia.edu/RobertCarter/Papers/96634/Excavations_and_Ubaid-Period_Boat_Remains_at_H3_As-Sabiyah_Kuwait_ Robert Carter, Excavations and Ubaid-Period Boat Remains at H3 As-Sabiyah (Kuwait) ]
 {{commonskat|Ubaid Period}}
@@ 35. rida: / 36. rida: @@
 [[Kategooria:Iraagi ajalugu]]
 [[Kategooria:Mesopotaamia]]
-[[ca:Obeid]]
-[[cs:Obeidská kultura]]
-[[de:Obed-Zeit]]
-[[en:Ubaid period]]
-[[es:Período de El Obeid]]
-[[fr:Période d'Obeïd]]
-[[ko:우바이드]]
-[[hr:Ubaid]]
-[[it:Ubaid]]
-[[he:תקופת עובייד]]
-[[hu:Ubaid-kultúra]]
-[[nl:Obeid]]
-[[no:Ubaidperioden]]
-[[pl:Kultura Ubajd]]
-[[ro:Perioada Ubaid]]
-[[ru:Эль-Обейдская культура]]
-[[sk:Obejdská kultúra]]
-[[sh:Ubaid]]
-[[fi:Ubaid-kulttuuri]]
-[[sv:Ubaid]]
-[[tr:Ubaid]]