‘Ubaydi ajajärk: erinevus redaktsioonide vahel

Ubaidi asulad kaardil koos arvatava üleujutuse alaga

Sumeri, akadi ja Eelami kaart Ubaidi ajajärgul

‘Ubaydi ajajärk on arheoloogiline ajajärk Mesopotaamias, mis on saanud nime Al-‘Ubaydi küla ehk Tell al-Ubaidi asulakoha järgi.

Umbes 5850 eKr saabusid Eufrati ja Tigrise suudmealale piki Tigrise jõge noorema kiviaja maaharijad, kes tõid endaga Samarra kultuuri mõjusid. Tollal ulatus Pärsia laht märksa enam kaugemale sisemaale kui tänapäeval ja Tigris ei suubunud Eufrati, vaid mõlemal jõel oli oma suue merre. Kumbki jõgi ei voolanud alamjooksul oma tänapäevases sängis ja mõlemad moodustasid suudmes delta.

Järgneva Hadji Muhammedi kultuuri ajal leiutati niisutuskanalid ning arvatavasti sai enamik sumeri asulaid sel ajal nime. Umbes aastail 5300–4750 saabusid Ubaidi kultuuri alale piki Eufrati jõge akadi semiidid.

5. aastatuhandel eKr sulasid Mesopotaamias arvukad kultuurid kokku vähesteks. Tekkis palju ajajärgule nime andnud Ubaidi sarnaseid suuri külasid. Sel ajal tekkisid esimest korda kaubandus, ebaisikulised suhted inimeste vahel (ühiskond) ja sotsiaalne kihistumine. Ehitati esimesed jumalanna Ninhursagi templid. Ubaidi ajajärgul leiutati ratas, mida kasutati esialgu potikedrana.

Ubaidi ajajärgu keraamikale on iseloomulik geomeetriline ornamentika.

Keraamika järgi eristatakse Ubaidi ajajärgus 5 perioodi:

• Eridu keraamika
• Ubaid I/Haji-Mohammedi keraamika
• Ubaid II
• Ubaid III
• Ubaid IV

Neile järgneb Uruki ajajärk.

Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale alg-eufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama.

Suurimaks asulaks kasvas Eridu, kus elas umbes 4000 inimest.

Välislingid

• Ubaid visit and photos, 2008
• Robert Carter, Excavations and Ubaid-Period Boat Remains at H3 As-Sabiyah (Kuwait)