APL: erinevus redaktsioonide vahel

APL
Paradigma	massiiv, funktsionaalne, struktureeritud, modulaarne
Väljalaskeaeg	1964
Looja	Kenneth E. Iverson
Arendaja	Kenneth E. Iverson
Tüüpimine	dünaamiline
Implementatsioonid	IBM APL2, Dyalog APL, APL2000, Sharp APL, APLX
Dialektid	A+, Dyalog APL, APLNex
Mõjutatud keeltest	matemaatiline notatsioon
Mõjutanud keeli	J, K, Nial, PPL, Q, MATLAB, Mathematica

APL (nimetatud raamatu A Programming Language järgi) on interaktiivne massiiv-orienteeritud programmeerimiskeel ning integreeritud arenduskeskkond. Keel baseerub matemaatilisel notatsioonil ning loojaks on Kenneth E. Iverson.

APL'il on mitmed ebatavalised omadused:

• Ta on kompaktne, kasutades sõnade asemel sümboleid ning rakendades funktsioone kogu massiivile kasutamata eraldi väljatoodud tsüklit.
• Ta on lahendus-orienteeritud, rõhutades algoritmide esitust eraldiseisvana masina arhitektuurist ja operatsioonisüsteemist.
• Tal on vaid üks lihtne ja läbiv rekursiivse järjekorra reegel: funktsiooni parempoolne argument on kogu temast paremale poole jääva avaldise tulemus.

APL oli oluliseks mõjuriks tabelarvutuse ja funktsionaalse programmeerimise arengule, ning praegustele matemaatikaprogrammidele. Samuti on ta inspireerinud mitmeid hilisemaid programmeerimiskeeli.

Hello, world

Hello world programm APL'is:

'Hello, world!'