Andrei Murro
Andres (Andrei) Murro (30. august 1903 Tõhela küla, Pärnumaa – 29. august 1941 Soome laht) oli Eesti NSV riigitegelane, siseasjade rahvakomissar ajavahemikus 26. märtsist 1941 kuni 6. augustini 1941.
Elukäik
Ta asus 1915. aastal õppima Pärnu reaalgümnaasiumi ettevalmistuskursustel, kuid perekond evakueerus Tveri kubermangu Kašini linna. Aastail 1915 kuni 1917 õppis ta Kašini reaalkoolis. 1917. aasta mais tuli perekond tagasi Eestisse ning Andres Murro jätkas õpinguid Tartu reaalgümnaasiumis, mille lõpetas 1922. aastal. Õpingute ajal osales ta vasakpoolses üliõpilasorganisatsioonis Edasi.
Kooli lõpetamise järel asus ta elama Pärnusse ning hakkas tegutsema Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu Pärnu organisatsioonis ja valiti selle sekretäriks. Sama aasta septembris organiseeris ta Pärnus ametiühingute kesknõukogu. 1923. aasta augustis saadeti ta ametiühingute instruktori-organisaatorina Narva, kus tegutses kuni 1924. aasta jaanuarini.
Murro arreteeriti 1924. aasta jaanuaris ning sama aasta novembris mõisteti ta 149 protsessil eluks ajaks vangi riigivastase tegevuse eest. Ta oli kuni 1938. aasta amnestiani poliitvang Patarei vanglas. Vabanemise järel töötas ta lihttöölisena ehitustel ja maamõõtja abilisena.
1940. aastal sai ta uuesti loodud illegaalse EKP Pärnumaa komitee liikmeks. Tema parteistaaži arvestati 1922. aastast. 1940. aastal toimunud riigipöörde järel suunati ta tööle politseisse. 1. juulist 1940 sai temast Siseministeeriumi Politseitalituse abidirektor, 16. juulist 1940 Politseitalituse direktor[1]. 11. septembril 1940 määrati Murro Eesti NSV siseasjade rahvakomissari II asetäitjaks, 26. veebruaril 1941 rahvakomissari asetäitjaks miilitsa alal.
26. märtsil 1941 jagati senine Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat kaheks: Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadiks ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks. Andres Murro määrati samast päevast siseasjade rahvakomissariks[2]. 29. märtsist 1941 anti talle julgeoleku vanemmajori auaste.
Murro osales 1941. aasta juuniküüditamise ettevalmistamises. Küüditamisaktsiooni üldjuhtideks Eestis olid riikliku julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm, siseasjade rahvakomissar Andres Murro ja EK(b)P KK I sekretär Karl Säre. Vahetuks ettevalmistustööks ja küüditamise läbiviimiseks moodustati vabariiklik operatiivstaap: rahvakomissarid Kumm, Murro, julgeoleku rahvakomissari asetäitjad Aleksei Škurin ja Venjamin Gulst (operatiivstaabi liige maakondlike "troikade" juhtimise alal) ning julgeoleku rahvakomissariaadi 2. osakonna ülem Rudolf James.
6. augustil 1941 liideti Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat taas Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiga ning uueks siseasjade rahvakomissariks sai endine julgeoleku rahvakomissar Boris Kumm. Andres Murro hukkus Tallinnast evakueerumisel Soome lahel.
Viited
- ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 171., Riigi Teataja, nr. 72, 19 juuli 1940 tr. 2
- ↑ Olev Liivik, Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 300
Kirjandus
- http://www.memo.ru/uploads/files/845.pdf (vene keeles)