[go: nahoru, domu]

Mine sisu juurde

Elektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Loodete energia liigutati õige liigi alla
 
(ei näidata 4 kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
[[Pilt:Bobov Dol Power Plant.jpg|pisi|[[Soojuselektrijaam]]. Taamal [[jahutustorn]]id ehk gradiirid]]
[[Pilt:Bobov Dol Power Plant.jpg|pisi|[[Soojuselektrijaam]]. Taamal [[jahutustorn]]id ehk gradiirid]]
'''Elektrijaam''' on ehitiste ja seadmete kompleks, mille abil toodetakse [[elektrienergia]]t [[elektrivõrk]]u jaotamiseks.

==Elektrijaamades kasutatavad energialiigid==
[[Pilt:EPR OLK3 TVO fotomont 2 Vogelperspektive.jpg|thumb|[[Olkiluoto tuumaelektrijaam]] [[Soome]]s]]
[[Pilt:EPR OLK3 TVO fotomont 2 Vogelperspektive.jpg|thumb|[[Olkiluoto tuumaelektrijaam]] [[Soome]]s]]
'''Elektrijaam''' on [[energia]] muundamise [[seade|seadmete]] ja [[rajatis]]te kompleks, mis toodab [[elektrienergia]]t teistest energialiikidest. Elektrijaamu liigitataksegi selle järgi, millist liiki energiat – primaarenergiat – elektrienergiaks muundatakse:
Elektrijaamas konverteeritakse seal kasutatav energialiik [[elektrienergia|elektrienergiaks]].
*[[soojuselektrijaam]]ad – [[kütus]]e põletamisel vabanev [[keemiline side|keemilise sideme]] energia;
*[[Mehaaniline energia]], näiteks [[hüdroelektrijaam]]as.
*[[hüdroelektrijaam]]ad – [[hüdroenergia]];
*[[Soojuseenergia]], näiteks [[Geotermiline energia|geotermilises]] elektrijaamas.
*[[loodeteelektrijaam]]ad - [[Maa (planeet)|Maa]]-[[Kuu (kuu)|Kuu]] süsteemi [[Pöörlemine|pöörlemise]] energia
*[[Keemiline side|Keemilise sideme]] energia, näiteks [[fossiilkütus]]t kasutavas elektrijaamas.
*[[tuumaelektrijaam]]ad– [[tuumaenergia]];
*[[Tuumaenergia]], näiteks [[tuumaelektrijaam]]as.
*[[Taastuv energiaressurss|Taastuvenergia]], näiteks [[päikeseenergia]] ja [[tuuleenergia]].
*[[tuuleelektrijaam]]ad [[tuuleenergia]];
*[[päikeseelektrijaam]]ad – [[päikeseenergia]];
*[[geotermaalelektrijaam]]ad – [[geotermaalenergia]] (maasisene soojus).

Soojuselektrijaamadeks laiemas tähenduses loetakse kõik elektrijaamad, mis põhinevad nii kütuse põletamisel kui ka soojuse otsesel kasutamisel, seega siis ka tuuma-, päikesesoojus- ja geotermaalelektrijaamad. Kui soojuselektrijaam annab tarbijale lisaks elektrienergiale ka soojust, nimetatakse seda [[koostootmisjaam]]aks.


Elektrijaamades muundatakse primaarenergia elektrienergiaks peamiselt [[mehaaniline energia|mehaanilise energia]] vahendusel [[turbiin]]i abil: soojuselektrijaamas paneb [[elektrigeneraator]]i pöörlema [[auruturbiin]] või [[gaasiturbiin]], hüdroelektrijaamas [[hüdroturbiin]] ja tuuleelektrijaamas [[tuuleturbiin]]. Peamiselt teisaldatavas elektrijaamas võib elektrigeneraatorit käitada [[sisepõlemismootor]]. Primaarenergia vahetu muundumine elektrienergiaks toimub [[fotoelektriline efekt|fotoelektrilises]] päikeseelektrijaamas, samuti [[kütuseelement]]ide kasutamise korral.
==Elektrijaamades kasutatavad energiaallikad==
*Fossiilkütus: [[nafta|naftasaadused]], [[metaan|maagaas]], [[põlevkivi]] jne.
*Taastuvenergia: geotermiline-, [[hüdroenergia]] jne.
*Tuumaenergia: [[tuuma seoseenergia]].
*Muu: [[vesinik]]kütus [[kütuseelement]]ides.


Primaarenergiat elektrienergiaks muundav seadmestik moodustab tavaliselt tervikliku ploki. Enamasti töötab elektrijaamas rööbiti mitu energiaplokki. Lisaks energiaplokkidele kuuluvad jaama koosseisu energiakandjate vastuvõtu ja töötlemise seadmed, juhtimis- ja reguleerimisseadmed, elektrienergia väljastamise ja jaotamise seadmed, samuti mitmesugused abiseadmed ja hoonestus.
Vesiniku saamiseks näiteks [[vesi|veest]] tuleb kulutada energiat. Vastupidisel protsessil vesiniku põletamisel veeks me kogu energiat tagasi ei saa kuna [[kasutegur]]it pole võimalik 100%-ni viia. Seega on vesiniku põletamine energeetiliselt mõttetu. Loomulikult ei tee see vesiniku kasutamist mõttetuks. Vesinikku võiks toota taastuvate energiaallikate abil, ning kasutada siis näiteks [[autokütus]]ena, et vähendada [[hajareostus]]t.


Elektrijaamast läheb elektrienergia [[elektriliin]]i(de) kaudu [[elektrivõrk]]u.
==Hüdroelektrijaam==
[[Pilt:Hydroelectric dam.png|pisi|Hüdroenergiajaama joonis]]
[[Hüdroelektrijaam]]ades toodetakse elektrit jõgede potentsiaalse energia arvel. Mida suurem on vee langus, seda suurem on ta [[potentsiaalne energia]]. Seepärast püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte [[juga]]de äärde.


==Vaata ka==
== Kirjandus ==
*[http://data.vk.edu.ee/RDPR/RDPR13/Sissejuhatus%20energiatehnikasse_eesti/Energiatehnika.pdf Endel Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse]
*[[Loodeteelektrijaam]]
*[[Tuulepark]]
*[[Elekter]]
*[[Energia]]


{{commonskat|Power plants|Elektrijaam}}
{{commonskat|Power plants|Elektrijaam}}
{{vikitsitaadid}}


[[Kategooria:Elektrijaamad| ]]
[[Kategooria:Elektrijaamad| ]]

Viimane redaktsioon: 7. mai 2024, kell 14:40

Soojuselektrijaam. Taamal jahutustornid ehk gradiirid
Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes

Elektrijaam on energia muundamise seadmete ja rajatiste kompleks, mis toodab elektrienergiat teistest energialiikidest. Elektrijaamu liigitataksegi selle järgi, millist liiki energiat – primaarenergiat – elektrienergiaks muundatakse:

Soojuselektrijaamadeks laiemas tähenduses loetakse kõik elektrijaamad, mis põhinevad nii kütuse põletamisel kui ka soojuse otsesel kasutamisel, seega siis ka tuuma-, päikesesoojus- ja geotermaalelektrijaamad. Kui soojuselektrijaam annab tarbijale lisaks elektrienergiale ka soojust, nimetatakse seda koostootmisjaamaks.

Elektrijaamades muundatakse primaarenergia elektrienergiaks peamiselt mehaanilise energia vahendusel turbiini abil: soojuselektrijaamas paneb elektrigeneraatori pöörlema auruturbiin või gaasiturbiin, hüdroelektrijaamas hüdroturbiin ja tuuleelektrijaamas tuuleturbiin. Peamiselt teisaldatavas elektrijaamas võib elektrigeneraatorit käitada sisepõlemismootor. Primaarenergia vahetu muundumine elektrienergiaks toimub fotoelektrilises päikeseelektrijaamas, samuti kütuseelementide kasutamise korral.

Primaarenergiat elektrienergiaks muundav seadmestik moodustab tavaliselt tervikliku ploki. Enamasti töötab elektrijaamas rööbiti mitu energiaplokki. Lisaks energiaplokkidele kuuluvad jaama koosseisu energiakandjate vastuvõtu ja töötlemise seadmed, juhtimis- ja reguleerimisseadmed, elektrienergia väljastamise ja jaotamise seadmed, samuti mitmesugused abiseadmed ja hoonestus.

Elektrijaamast läheb elektrienergia elektriliini(de) kaudu elektrivõrku.