Friedrich Franz IV

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Friedrich Franz IV, sündinud Friedrich Franz Michael (9. aprill 1882 Palermo, Sitsiilia – 17. november 1945 Flensburg) oli viimane Mecklenburg-Schwerini suurhertsog aastatel 1897−1918 ja Mecklenburg-Strelitzi regent aastal 1918.

Elulugu

Päritolu ja sünd

Cecilie, Alexandrine ja Friedrich Franz koos nende ema suurhertsoginna Anastasiaga

Friedrich Franz Michael sündis Mecklenburg-Schwerini suurhertsogi Friedrich Franz III (1851−1897) ja tema abikaasa, Venemaa suurvürstinna Anastasia Romanova (1860−1922) ainsa pojana. Ta nägi ilmavalgust Sitsiilias Palermos Villa Belmontes, kus tema vanemad isa kehva tervise tõttu viibisid. Isal oli nõrk süda, krooniline astma ja äge ekseem ning see sundis perekonda elama suure osa aastast soojemas kliimas. Lisaks sellele ei harjunud tema ema, kes oli üles kasvanud Venemaa keiserliku õukonna ja õigeusu kiriku hiilguses, kunagi Schwerini luterliku õukonna provintsliku kasinusega ja eelistas elada välismaal.

Troonipärija

15. aprillil 1883 suri tema vanaisa Friedrich Franz II. Troonile tõusis tema isa ja vaid üheaastasest Friedrich Franzist sai nüüd troonipärija. Ta kasvas järgnevatel aastatel üles koos vanema õe Alexandrine ja noorema õe Ceciliega, kes jäid talle kogu eluks väga lähedaseks. Kolm õde-venda elasid kuningliku mõõdupuu järgi lihtsat elu ja neile anti palju vabadust. Nad kasvasid üles mitmekülgses keelekeskkonnas ning õppisid ise inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Perekond elas Schwerinis ainult suvekuudel, eelistades järve keskel asuva Schwerini lossi asemel viibida Rostocki lähedal Gelbensande jahilossis. Noor troonipärija veetis suurema osa ajast jahti pidades, ema Anastasia ja õed ratsutasid või korraldasid väljasõite, külastasid kohalikke elanikke või olid rannas ja jalutasid metsas. Igal aastal novembrist maini elasid nad Cannes'is Villa Weldenis, kus nad purjetasid koos isaga ja ujusid Vahemeres. Tagasiteel Saksamaale peatusid nad Pariisis.

Friedrich Franz suurhertsogina 1904. aastal

Mecklenburg-Schwerini suurhertsog

Pärast isa surma 10. aprillil 1897 sai temast Friedrich Franz IV nime all Mecklenburg-Schwerini suurhertsog. Kuna ta oli alaealine (just saanud 15-aastaseks), valitses suurhertsogkonda esialgu regendina tema onu Johann Albrecht. Ema Anastasia eelistas jääda Prantsusmaale, kui ta ise jätkas pikka ettevalmistust, et lõpuks troonile saada. Järgmisel aastal pidi ta lahkuma oma vanemast õest Alexandrinest, kes naitus Taani kroonprintsiga ja läks elama Taani.

Noor suurhertsog õppis nagu tema isagi Dresdenis Vitzthumi gümnaasiumis. Tol perioodil külastasid teda seal sageli ema ja noorem õde Cecilie. Pärast õpingute lõppu astus ta 1900. aasta sügisel Bonni ülikooli, et õppida õigusteadust. Tema järelevaatajaks määrati Adolf Langfeld (1854−1939), kellest sai hiljem suurhertsogkonna justiits- ja riigiminister (peaminister). Ülikoolis õppides liitus Friedrich Franz korporatsioon Borussia Bonniga.

9. aprillil 1901 jõudis Friedrich Franz täisikka, lõpetas regentluse ja sai asuda ka päriselt valitsema. Ta alustas kohe tööd põhiseaduse reformiga, kuid parlamendi vastuseisu tõttu see nurjus.

Troonist loobumine

Pärast Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogi Adolf Friedrich VI enesetappu 1918. aastal sai Friedrich Franzist Strelitzi regent. Eeldatav pärija − hertsog Carl Michael − teenis sel ajal Venemaa keisririigi armees ja oli teatanud, et soovib oma pärimisõigusest loobuda. Friedrich Franz loobus suurhertsogi troonist 14. novembril 1918 pärast Saksa keisririigi kaotust esimeses maailmasõjas; regentlus lõppes samal ajal.

Schloss Ludwigslust oli Friedrich Franzi peamine elukoht aastatel 1921−1945

Pärast troonist loobumist

Pärast trooni kaotust ei lubatud tal enam Mecklenburgis elada ja ta pidi kolima sugulaste juurde Taani. Järgmisel aastal sai ta aga tagasi Gelbensande jahilossi, kus elas 1921. aastani. Seejärel oli kuni 1945. aastani tema peamiseks elukohaks vana Mecklenburg-Schwerini hertsogite residents Schloss Ludwigslust, ehkki suviti elas ta Heiligendammis Alexandrinen-Cottage´is, mis oli samuti suguvõsa omanduses. 1945. aastal põgenes ta koos perekonnaga pealetungiva Punaarmee eest Flensburgi. Seal sai tema eluasemeks Glücksburgi loss, kuid ta haigestus peagi. Sama aasta 9. novembril vahistas ta kuninglike õhujõudude 6. eskadroni julgeolekuosakond ja ta suri nädal aega hiljem. Tema järel sai suguvõsa peaks tema vanem poeg, Mecklenburgi hertsog Friedrich Franz.

Perekond

7. juunil 1904 abiellus Friedrich Franz Gmundenis Alexandra von Hannover und Cumberlandiga, kes oli Ernst August von Hannoveri teine tütar.

Nad said viis last:

Friedrich Franz (22. aprill 1910 – 31. juuli 2001)
Christian Ludwig (29. september 1912 – 18. juuli 1996)
Olga (1916–1917)
Thyra (18. juuni 1919 – 27. september 1981)
Anastasia (11. november 1922 – 25. jaanuar 1979)

Eelnev Friedrich Franz III	Mecklenburg-Schwerini suurhertsog 1897–1918	Järgnev Puudub
Eelnev Adolf Friedrich VI	Mecklenburg-Strelitzi regent 1918	Järgnev Puudub