[go: nahoru, domu]

Mine sisu juurde

Heino Rannap: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
44. rida: 44. rida:
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]]
[[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]

Redaktsioon: 17. mai 2017, kell 21:16

Heino Rannap (sünninimi Reinbach, sündinud 9. juuni 1927 Hallistes) on eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane.[1]

Elulugu

Heino Rannap on õpetajate poeg.[1]

Lõpetas 1945 Viljandi 2. Keskkooli ja 1950 muusikaõpetajana Tallinna Riikliku Konservatooriumi; pedagoogikakandidaat (1969, TÜ), väitekiri "Музыкальное воспитание в эстонской народной школе и семье (до 1917 г.)", pedagoogikadoktor (1986, Moskva PA), väitekiri "Музыкальное воспитание в эстонских школах (с 1917 до 1980-х годов)".

Ta oli 1950–1954 ja 1977–1995 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud: 1987–1994 professor, aastast 1995 emeriitprofessor, 1978–1986 muusikapedagoogikateaduste teaduskonna dekaan, 1986–1987 koolimuusika ning 1987–1995 pedagoogika ja metoodika kateedri juhataja, 1954–1970 Tallinna Muusikakooli direktor, 1970–1977 TPedI dotsent, kultuurhariduse kateedri ja muusikakateedri juhataja, 1981–1998 Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi (ÜPUI) kooliajaloo probleemgrupi juhataja ja 1989–1998 ÜPUI direktor.[1]

Heino Rannap on juhatanud mitmeid kontserte ning oli 1965. ja 1969. aastal üldlaulupidude sümfooniaorkestrite üldjuht.

Teadustöö

Koostanud erialakogumikke ja "Eesti kooli biograafilise leksikoni", uurinud muusika- ja kooliajalugu, olnud orkestridirigent.[1]

Isiklikku

Heino Rannapi vend on lastekirjanik Jaan Rannap.

Heino Rannapi abikaasa oli viiuldaja Ines Rannap. Pianist ja helilooja Rein Rannap on nende poeg.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid

  • Tööst muusikaringides. Tallinn, 1960
  • Muusika eesti perekonnas ja rahvakoolis. Tallinn, 1972: Muusikaseltsid Eestis I, Tallinn, 1974
  • Muusikaõpetus Eesti koolis. Tallinn, 1977
  • Tallinna Riiklik Konservatoorium. Tallinn, 1979
  • Tee muusikasse. Tallinn, 1984
  • Õpetaja osast Eesti kultuuriloos. Tallinn, 1985
  • Õpetajad kooli-, kultuuri- ja ühiskonnategelastena (kaasautor). Tallinn, 1990
  • Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919–2001. Tallinn, 2002
  • Ilmar Tõnisson Pärnu muusikaelus ja Eesti muusikahariduses. Tallinn–Pärnu, 2005.

Kirjandus

  • Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn, 1990, 198–199
  • EE 8, 27–28
  • EE 14, 406
  • TPÜ, 86.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.