Heilika Pikkov
Heilika Pikkov (neiupõlvenimega Heilika Võsu; sündinud 9. mail 1982 Tartus[1]) on eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja.
Haridustee
Ta lõpetas 2000. aastal Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi[1][2] ning 2004. aastal bakalaureuseõppe Tallinna Ülikoolis telerežii erialal, olles õppinud ühe semestri audiovisuaalset meediat ka Kesk-Inglismaal Prestonis asuvas Kesk-Lancashire'i ülikoolis. 2008. aastal lõpetas ta magistriõppe EELK Usuteaduse Instituudis kristliku kultuuriloo alal.[1]
Töökäik
2005. aastal töötas ta Iisraelis Ashdodi linna väikeses telejaamas, kus tegi ka oma esimest dokumentaalfilmi "Keerubite mäss" (2006).[1]
Ta on töötanud PÖFFi animatsioonfilmide alafestivali Animated Dreams korraldajana.[1][3]
2012. aastast on ta vabakutseline filmitegija.
Ta on avaldanud raamatu "Minu Jeruusalemm. Kaameraga kloostris" (Petrone Print, 2014).
Filmograafia
- 2006 "Keerubite mäss"
- 2008 "Toomiku film" (dokumentaalfilm) – operaator
- 2009 "Kiri Ruhnust" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
- 2009 "Isa, Poeg ja Teatri Vaim" (dokumentaalfilm) – operaator
- 2010 "Normaalne"[viide?]
- 2013 "Õlimäe õied" (dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
- 2018 "Juured: Oodates imet" (dokumentaalfilm) – monteerija, B-kaamera operaator
- 2018 "Juured: Mu liha ja veri" (dokumentaalfilm) – režissöör, operaator, monteerija
- 2020 "Eesti nafta" (dokumentaalfilm) – operaator
Tunnustus
- 2015 Go Traveli reisiraamatu preemia ("Minu Jeruusalemm")
Isiklikku
Tema abikaasa on režissöör ja produtsent Ülo Pikkov.[1][3]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Heilika Pikkov, blogi "Nädala autor", 6. jaanuar 2015
- ↑ http://www.sytevaka.ee/leht.php?id=68[alaline kõdulink]
- ↑ 3,0 3,1 Mari-Liis Rebane, Intervjuu: Heilika Pikkov, Müürileht, 25. oktoober 2013.
Välislingid
- Heilika Pikkov Eesti filmi andmebaasis
- Mari-Liis Rebane, Intervjuu: Heilika Pikkov, Müürileht, 25. oktoober 2013