[go: nahoru, domu]
Mine sisu juurde

Indrek Hargla: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P link par (+masintoim) using AWB
PResümee puudub
 
(ei näidata 27 kasutaja 42 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{allikad}}
{{Persoon
{{Infokast kirjanik
| Nimi = Indrek Hargla
| nimi = Indrek Hargla
| Taustavärv =
| Pilt = Indrek.Hargla.IMGP5929.JPG
| pilt = Hargla, Indrek.IMG 20201016 173338 (2).jpg
| pildiallkiri = Indrek Hargla raamatu "Süvahavva. Viimane suvi" esitlusel Viru Keskuse Rahva Raamatus (2020)
| Pildisuurus =
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1970|7|12}}
| Pildi info = Indrek Hargla esinemas Tallinna Kirjandusfestivalil<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 17. mai 2009</small>
| Sünninimi =
| sünnikoht = [[Eesti]]
| surmaaeg =
| Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1970|7|12}}
| Sünnikoht = [[Eesti]]
| surmakoht =
| Rahvus =
| pseudonüüm =
| a1 = Kirjandusžanrid
| rahvus =
| kodakondsus =
| a2 = [[ulmekirjandus]]<br />[[kriminaalromaan]]id
| haridus =
| alma mater =
| elukutse =
| žanr = [[ulmekirjandus]]<br />[[kriminaalromaan]]
| kirjandusvool =
| tuntud teoseid =
| tunnustus =
| tegutsemisaastad =
}}
}}
[[Fail:Indrek Hargla 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Indrek Hargla 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]]
'''Indrek Hargla''' ([[pseudonüüm]], kodanikunimega '''Indrek Sootak''';<ref name="7uEnV" /><ref name="oq1C3" /> sündinud [[12. juuli]]l [[1970]] [[Tallinn]]as)<ref name="hAxiY" /> on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid [[ulme]]- ja kriminaalromaanikirjanikke. Ta on kasutanud ka pseudonüüme Andrei Golikov ja Marat Faizijev.


Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia "Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes sageli [[õuduskirjandus]]ele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulub [[alternatiivajalugu|alternatiivajaloo]] valdkonda. Samuti on mitu tema teost [[kriminaalromaan]]i vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari [[eksortsism|eksortsist]] [[pan Grpowski]]st ning koomiliste [[kelmiromaan]]ide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige [[Tartu]]st), mille peategelasteks on suli [[French]] ja manatark [[Süvahavva Koulu]]. Laiema publiku tähelepanu pälvis ta 2010. aastal ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga [[Keskaeg|keskajal]] Tallinnas elanud apteeker [[Melchior Wakenstede]]st. 2019. aastaks oli sarjas ilmunud seitse romaani, Melchiori-lood on jõudnud ka teatrisse ning nende ainetel kavandatakse filmi. 2012. aastal näidati televisioonis tema stsenaariumide järgi valminud telesarju "[[Alpimaja]]" ja "[[Süvahavva]]"; neist esimene kirjeldas dopinguskandaali kulgu Eesti suusatamises (ajakirjanduse hinnangul peegeldas sari mõningal määral [[Andrus Veerpalu]] dopinguskandaali), teise tegevus toimus Lõuna-Eestis ja oli esitatud etnoõuduse võtmes.{{lisa viide}}
'''Indrek Hargla''' ([[pseudonüüm]], kodanikunimega '''Indrek Sootak''';<ref>[[Hendrik Alla]] [http://www.postimees.ee/726426/indrek-hargla-jaoks-on-kirjandus-teraapia/ Indrek Hargla jaoks on kirjandus teraapia] Postimees, 30. jaanuar 2012</ref><ref>[[Paavo Kangur]]:[http://www.kroonika.ee/artiklid/46515/kirjanik_indrek_hargla__hinge_eest_tuleb_hoolt_kanda_.html Kirjanik Indrek Hargla: hinge eest tuleb hoolt kanda!] Kroonika, 29. jaanuar 2012</ref> sündinud [[12. juuli]]l [[1970]] [[Tallinn]]as<ref>TEA Entsüklopeedia. 8. köide, lk 71.</ref>) on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid [[ulme]]- ja krimikirjanikke. Ta on kasutanud ka kirjanduslikke varjunimesid Andrei Golikov ja Marat Faizijev.


Hargla teoseid on korduvalt kiidetud nii autori tehnilise meisterlikkuse kui ka laia žanrilise haarde poolest. Nii tunnustas näiteks 2018. aastal ilmunud jutukogu "Kolmevaimukivi" arvustuses kriitik [[Piret Põldver]] Harglat kogumiku sisulise ja vormilise vaheldusrikkuse, autori muljetavaldavate teadmiste ja laia silmaringi poolest (pidades alusetuks [[Silver Sära]] kriitilist hinnangut "pseudosügavusele"). Põldveri sõnul on Hargla tekstidele iseloomulikud žanripuhtus ja terviklikkus, loogiline kompositsioon ja žanrireeglite järgimine. Samas leidis kriitik nõrkusi tegelaste psühholoogias, mis muudab nendega samastumise raskeks, tuues esile, et isegi minevikku ja alternatiivreaalsust kirjeldavates tekstides "peitub omajagu [[romantism]]i ja liiga jäika [[kristlik eetika|kristlikku eetikat]]".<ref>Piret Põldver "Kas lugeda mööndustega või mööndusteta?" Sirp, 23. november 2018, lk 19</ref>
Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia "Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes sageli [[õuduskirjandus]]ele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulub [[alternatiivajalugu|alternatiivajaloo]] valdkonda. Samuti on mitu tema teost [[kriminaalromaan]]i vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari [[eksortsism|eksortsist]] [[pan Grpowski]]st ning koomiliste [[kelmiromaan]]ide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige [[Tartu]]st), mille peategelasteks on suli [[French]] ja manatark [[Süvahavva Koulu]]. Laiema publiku tähelepanu pälvis ta 2010. aastal ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga [[Keskaeg|keskajal]] Tallinnas elanud apteeker [[Melchior Wakenstede]]st. 2014. aasta sügiseks oli sarjas ilmunud viis romaani, Melchiori-lood on jõudnud ka teatrisse ning nende ainetel kavandatakse filmi. 2012. aastal näidati televisioonis tema stsenaariumide järgi valminud telesarju "[[Alpimaja]]" ja "[[Süvahavva]]"; neist esimene kirjeldas dopinguskandaali kulgu Eesti suusatamises (ajakirjanduse hinnangul peegeldas sari mõningal määral [[Andrus Veerpalu]] dopinguskandaali), teise tegevus toimus Lõuna-Eestis ja oli esitatud etnoõuduse võtmes.


Hargla teoseid on tõlgitud saksa, ungari, läti, soome ja prantsuse keelde. Aastatel 2012-2015 kuulus ta [[Eesti Kirjanike Liit]]u, kust ta omal soovil välja astus.
Hargla teoseid on tõlgitud saksa, ungari, läti, soome ja prantsuse keelde. Aastatel 2012–2015 kuulus ta [[Eesti Kirjanike Liit]]u, kust ta omal soovil välja astus.


Kirjandusliku tegevuse kõrvalt on Indrek Hargla võtnud ajakirjanduses sõna ühiskondlikel teemadel, esinedes tihti [[rahvuslus|rahvuslike]] seisukohtadega. 2014. aasta [[Ukraina kriis]]i ajal teatas ta, et ei osta poest isegi Eesti tooteid, millel on venekeelsed kirjad.
Kirjandusliku tegevuse kõrvalt on Indrek Hargla võtnud ajakirjanduses sõna ühiskondlikel teemadel, esinedes tihti [[rahvuslus|rahvuslike]] seisukohtadega. 2014. aasta [[Ukraina kriis]]i ajal teatas ta, et ei osta poest isegi Eesti tooteid, millel on venekeelsed kirjad.


Hargla lõpetas [[1993]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti [[Välisministeerium]]is, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina<ref>[[Kristiina Herodes]] [http://www.vm.ee/?q=node/13689 Apteeker Melchiori detektiivitöö sünnib pärast tööaega] Välisministeerium</ref>. Pärast "[[Alpimaja]]" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele.
Hargla lõpetas [[1993]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti [[Välisministeerium]]is, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina.<ref name="Q040g" /> Pärast "[[Alpimaja]]" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele.


== Teosed ==
== Teosed ==
[[Pilt:Indrek Hargla, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Indrek Hargla, Arvamusfestival 2015.]]
[[Pilt:Indrek Hargla, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Indrek Hargla, Arvamusfestival 2015]]
===Romaanid===
=== Romaanid ===
* "Baiita needus" (2001) ISBN 9985-3-0503-5
* "Baiita needus" (2001) ISBN 9985-3-0503-5
* "Palveränd uude maailma" (2003) ISBN 9985-3-0659-7
* "Palveränd uude maailma" (2003) ISBN 9985-3-0659-7
* "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) ISBN 9985-3-0749-6
* "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) ISBN 9985-3-0749-6
* "[[French ja Koulu]]" (2005) ISBN 9985-3-1005-5
* "[[French ja Koulu]]" (2005) ISBN 9985-3-1005-5
* "French ja Koulu Tarbatus" (2007) ISBN 978-9985-3-1527-9
* "French ja Koulu Tarbatus" (2007) ISBN 978-9985-3-1527-9
* "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) ISBN 978-9985-3-1979-6
* "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) ISBN 978-9985-3-1979-6
35. rida: 45. rida:
* "Süvahavva: teine suvi" (2015)
* "Süvahavva: teine suvi" (2015)
* "Raudrästiku aeg" (2016)
* "Raudrästiku aeg" (2016)
* "Merivälja" (2017)
* "Süvahavva: viimane suvi" (2020)
* "Heade mõrvade linn: kolm kriminaallugu Tartust" (2023)


==== Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast" ====
==== Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast" ====
* "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]" (2010 ja 2011) ISBN 978-9985-3-2053-2
* "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]" (2010, 2011, 2022 ja 2024) ISBN 978-9985-3-2053-2
* "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]" (2010) ISBN 978-9985-3-2131-7
* "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]" (2010, 2024) ISBN 978-9985-3-2131-7
* "[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]" (2011) ISBN 978-9985-3-2208-6
* "[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]" (2011, 2021) ISBN 978-9985-3-2208-6
* "[[Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja]]" (2013) ISBN 978-9985-3-2735-7
* "[[Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja]]" (2013) ISBN 978-9985-3-2735-7
* "[[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]]" (2014)
* "[[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]]" (2014) ISBN 978-9985-3-3095-1
* "[[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat]]" (2017) ISBN 978-9949-9-8512-8
* "[[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium]]" (2019) ISBN 978-9949-7-3970-7


===Lühiromaanid===
=== Lühiromaanid ===
* "Gondvana lapsed" (1999)
* "Gondvana lapsed" (1999)
* "Uskmatuse hind" (1999)
* "Uskmatuse hind" (1999)
55. rida: 70. rida:
* "Maris Stella" (2003) ISBN 9985-9383-7-2
* "Maris Stella" (2003) ISBN 9985-9383-7-2
* "Tagasi tulevikku IV" (2003)
* "Tagasi tulevikku IV" (2003)
* "Doanizarre udulaam" (2009); ([[Kirjastus Paradiis]], 2017, ISBN 978-9949-9896-0-7)
* "Pesunaiste tsunfti emand" (2023)
* "Taani printsi vaim" (2023)
* "Kümme tuhat aastat vihma" (2023)
* "Kolm tilka verd" (2023)


===Jutud===
=== Jutud ===
* "Deja-vu" (1998)
* "''Deja-vu''" (1998)
* "Õnnekosk" (1998)
* "Õnnekosk" (1998)
* "Gondvana lapsed" (1998)
* "Gondvana lapsed" (1998)
76. rida: 96. rida:
* "Sild üle vaevavete" (2000)
* "Sild üle vaevavete" (2000)
* "Rabaröövel" (2000)
* "Rabaröövel" (2000)
* "Meninos da rua" (2000)
* "''Meninos da rua''" (2000)
* "Isa süda" (2001)
* "Isa süda" (2001)
* "Fusion" (2001)
* "Fusion" (2001)
94. rida: 114. rida:
* "Vend Rus" (2002)
* "Vend Rus" (2002)
* "Püha Graal – 1984" (2002)
* "Püha Graal – 1984" (2002)
* "Cuncti simus concanentes: Ave Maria" (2002)
* "''Cuncti simus concanentes'': Ave Maria" (2002)
* "Novembrivalss Vanal väljakul" (2002)
* "Novembrivalss Vanal väljakul" (2002)
* "Vlad" (2003)
* "Vlad" (2003)
102. rida: 122. rida:
* "Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (2010)
* "Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (2010)


===Kogumikud===
=== Kogumikud ===
* "Nad tulevad täna öösel!" (2000)
* "Nad tulevad täna öösel!" (2000)
* "Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001) ISBN 9985-9271-9-2
* "Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001) ISBN 9985-9271-9-2
* "Hathawareti teener" (2002)
* "Hathawareti teener" (2002)
* "Roos ja lumekristall" (2006) ISBN 9949-420-33-4
* "Roos ja lumekristall" (2006) ISBN 9949-420-33-4
* "Suudlevad vampiirid" (2011)
* "Suudlevad vampiirid" (2011)
* "Kolmevaimukivi" (2018)
* "Apteeker Melchiori apokrüüfid" (2023)


===Antoloogia===
=== Antoloogia ===
* "Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte" (2005)
* "Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte" (2005)
* "Eestid, mida ei olnud" (2017)
* "Vinguv jalaluu" (2018)
* "Ülestõusjad ja kodukäijad" (2020)


===Telesarjad===
=== Telesarjad ===
* "[[Alpimaja]]" stsenaarium (2012)
* "[[Alpimaja]]" stsenaarium (2012)
* "[[Süvahavva (seriaal)|Süvahavva]]" stsenaarium (2012)
* "[[Süvahavva (seriaal)|Süvahavva]]" stsenaarium (2012)
* "[[Kuum jälg]]" stsenaarium (2015)
* "[[Kuum jälg]]" stsenaarium (2015)
* "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" stsenaarium (2017)


===Näidendid===
=== Filmid ===

* "Andromeda saar"
* "[[Vari (film)|Vari]]" stsenaarium ja Juhan Liivi palatikaaslase osatäitja (2024)<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Pääru Oja kaotas Juhan Liivi mängimiseks hulgaliselt kilosid. „Kuulen kontide klõbinat valgete hullumajahõlstide all“ |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120233945/paaru-oja-kaotas-juhan-liivi-mangimiseks-hulgaliselt-kilosid-kuulen-kontide-klobinat-valgete-hullumajaholstide-all |vaadatud=2023-09-30 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref>

=== Näidendid ===
* "Andromeda saar" (2013)
* "Wabadusrist" (2013)
* "Wabadusrist" (2013)
* "Testamenditäitjad" (2014)
* "Testamenditäitjad" (2014)
* "Viimane mustpea" (2014)
* "Viimane mustpea" (2014)
* "Varjuprohvet" (2016)
* "Kodukäijad" (2019)
* "Nõid" (2021)
* "Trimmerdaja surm" (2021)
* "Suvitusromaan" (2021)
* "Hingede tund" (2021)


==Tunnustused==
== Tunnustus ==
Alates [[2000]]. aastast on Indrek Hargla 21 korda võitnud Eesti ulmeauhinna [[Stalker (auhind)|Stalker]].
*Alates [[2000]]. aastast on Indrek Hargla 17 korda võitnud Eesti ulmeauhinna "[[Stalker (auhind)|Stalker]]", seda nii parima algupärase romaani ("French ja Koulu" ja "Suudlevad vampiirid"), lühiromaani või jutu ("Excelsuse konkistadoorid", "Sindbadi kaheksas reis", "Väendru", "Püha Graal – 1984", "Ingellik olevus", "Minu päevad Liinaga", "Doanizarre udulaam", "Jõgeva elavad surnud"), lühijutu ("Spitzbergeni nokturn", "Vend Rus", "Vlad", "Emajõe ääres") kui ka kogumiku ("Pan Grpowski üheksa juhtumit", "Roos ja lumekristall", "Suudlevad vampiirid") kategoorias.<ref>[[Jüri Kallas]] [http://ulmeajakiri.ee/?stalker-15 Stalker 15] Reaktor 11, august 2012</ref>
*[[2009]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] "Minu päevad Liinaga". [[Looming (ajakiri)|Looming]], 2008, nr 8
*[[2008]] [[Tallinna linna Tammsaare-nimeline romaanipreemia]]
*[[2011]] [[Kultuurkapitali kirjanduspreemia ]]romaanisarja "Apteeker Melchior..." ning jätkuva loomingulise kõrgvormi ja žanrilise mitmekesisuse eest
*[[2012]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] teose “Apteeker Melchior ja timuka tütar” eest


* 2000 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Spitzbergeni nokturn")
==Isiklikku==
* 2000 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Excelsuse konkistadoorid")
Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor [[Jaan Sootak]] ja ema filoloog [[Varje Sootak]]. Tema abikaasa on lastekirjanik [[Heli Illipe-Sootak]].
* 2001 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Sindbadi kaheksas reis")
* 2002 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Pan Grpowski üheksa juhtumit")
* 2002 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Väendru")
* 2003 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Vend Rus")
* 2003 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Püha Graal – 1984")
* 2004 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Vlad")
* 2006 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "French ja Koulu")
* 2007 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Emajõe ääres")
* 2007 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Ingellik olevus")
* 2007 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Muumia")
* [[2008]] [[Tammsaare romaaniauhind]] ("Maris Stella", "Palveränd uude maailma", "Vabaduse kõrgeim määr", "French ja Koulu", "Roos ja lumekristall", "French ja Koulu Tarbatus")
* [[2009]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Minu päevad Liinaga". [[Looming (ajakiri)|Looming]], 2008, nr 8)
* 2009 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Minu päevad Liinaga")
* 2010 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Doanizarre udulaam")
* [[2011]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (romaanisari "Apteeker Melchior..." ning jätkuv loominguline kõrgvorm ja žanriline mitmekesisus)
* [[2012]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Apteeker Melchior ja timuka tütar")
* 2012 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Suudlevad vampiirid")
* 2012 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Jõgeva elavad surnud")
* 2016 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Tammõküla viljakuivati")
* 2016 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Sõstar ja käoking")
* 2017 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Raudrästiku aeg")
* 2019 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (kogumik "Kolmevaimukivi")
* 2019 [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Mirabilia saladus")


==Viited==
== Isiklikku ==
Indrek Hargla isa on õigusteadlane [[Jaan Sootak]] ja ema ajakirjanik [[Varje Sootak]]. Üks tema tütreid on [[Berit Sootak]].
{{viited}}

Indrek Hargla on end ise nimetanud ''indie''-kirjanikuks.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609243752/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-uue-hooaja-avab-indrek-hargla "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures" uue hooaja avab Indrek Hargla] ERR Kultuur, 05.02.2024.</ref>

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="7uEnV">[[Hendrik Alla]] [http://www.postimees.ee/726426/indrek-hargla-jaoks-on-kirjandus-teraapia/ Indrek Hargla jaoks on kirjandus teraapia] Postimees, 30. jaanuar 2012</ref>
<ref name="oq1C3">[[Paavo Kangur]]:[https://web.archive.org/web/20131212204719/http://kroonika.ee/artiklid/46515/kirjanik_indrek_hargla__hinge_eest_tuleb_hoolt_kanda_.html Kirjanik Indrek Hargla: hinge eest tuleb hoolt kanda!] Kroonika, 29. jaanuar 2012</ref>
<ref name="hAxiY">TEA entsüklopeedia. 8. köide, lk 71.</ref>
<ref name="Q040g">[[Kristiina Herodes]] [http://www.vm.ee/?q=node/13689 Apteeker Melchiori detektiivitöö sünnib pärast tööaega] Välisministeerium</ref>
<!--
<ref name="ykSwt">[[Jüri Kallas]] [http://ulmeajakiri.ee/?stalker-15 Stalker 15] Reaktor 11, august 2012</ref>
-->
}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commonskat}}
*[http://www.dcc.ttu.ee/andri/SFBooks/teosed.asp?Autor=867&krit=Vorm Indrek Hargla Ulmekirjanduse BAASis]
{{vikitsitaadid}}
* [http://baas.ulme.ee/?autor=867 Indrek Hargla Ulmekirjanduse BAASis]
* [http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/algernon/arhiiv/jutud.html?autor=Hargla%2C+Indrek Hargla jutulooming ulmeajakirjas "Algernon"]
* [http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/algernon/arhiiv/jutud.html?autor=Hargla%2C+Indrek Hargla jutulooming ulmeajakirjas "Algernon"]
* [http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/algernon/jutt.html?id=610 Arvustus Indrek Hargla "Algernonis" ilmunud loomingu kohta aastast 2000]
* [http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/algernon/jutt.html?id=610 Arvustus Indrek Hargla "Algernonis" ilmunud loomingu kohta aastast 2000]
* [[Sven Vabar]]: [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/indrekhargla.htm "Antikristlik kevadekuulutaja Harglast"] Looming, 7/2002 (intervjuu)
* [[Sven Vabar]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:115362/16368/page/123 Antikristlik kevadekuulutaja Harglast]. Looming, 7/2002 (intervjuu).
* [http://www.postimees.ee/514290/indrek-hargla-lubab-apteeker-melchiori-kriminaalromaanide-sarjale-lisa/ "Indrek Hargla lubab apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarjale lisa"] Postimees, 29. juuli 2011
* [http://www.postimees.ee/514290/indrek-hargla-lubab-apteeker-melchiori-kriminaalromaanide-sarjale-lisa/ Indrek Hargla lubab apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarjale lisa]. Postimees, 29. juuli 2011.
* [[Kirsti Vainküla]]: [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/taiskohaga-indrek-hargla.d?id=64239935 "Täiskohaga Indrek Hargla"] Eesti Ekspress, 13. aprill 2012
* [[Kirsti Vainküla]]. [https://dea.digar.ee/page/eestiekspress/2012/04/12/6 Täiskohaga Indrek Hargla]. Eesti Ekspress, 13. aprill 2012.


{{JÄRJESTA:Hargla, Indrek}}
{{JÄRJESTA:Hargla, Indrek}}
149. rida: 219. rida:
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti stsenaristid]]
[[Kategooria:Eesti stsenaristid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]

Viimane redaktsioon: 2. märts 2024, kell 18:02

Indrek Hargla
Indrek Hargla raamatu "Süvahavva. Viimane suvi" esitlusel Viru Keskuse Rahva Raamatus (2020)
Sündinud 12. juuli 1970 (54-aastane)
Eesti
Žanr ulmekirjandus
kriminaalromaan
Indrek Hargla 2021. aasta Kirjandustänava festivalil

Indrek Hargla (pseudonüüm, kodanikunimega Indrek Sootak;[1][2] sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas)[3] on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja kriminaalromaanikirjanikke. Ta on kasutanud ka pseudonüüme Andrei Golikov ja Marat Faizijev.

Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia "Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes sageli õuduskirjandusele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulub alternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari eksortsist pan Grpowskist ning koomiliste kelmiromaanide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige Tartust), mille peategelasteks on suli French ja manatark Süvahavva Koulu. Laiema publiku tähelepanu pälvis ta 2010. aastal ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga keskajal Tallinnas elanud apteeker Melchior Wakenstedest. 2019. aastaks oli sarjas ilmunud seitse romaani, Melchiori-lood on jõudnud ka teatrisse ning nende ainetel kavandatakse filmi. 2012. aastal näidati televisioonis tema stsenaariumide järgi valminud telesarju "Alpimaja" ja "Süvahavva"; neist esimene kirjeldas dopinguskandaali kulgu Eesti suusatamises (ajakirjanduse hinnangul peegeldas sari mõningal määral Andrus Veerpalu dopinguskandaali), teise tegevus toimus Lõuna-Eestis ja oli esitatud etnoõuduse võtmes.[viide?]

Hargla teoseid on korduvalt kiidetud nii autori tehnilise meisterlikkuse kui ka laia žanrilise haarde poolest. Nii tunnustas näiteks 2018. aastal ilmunud jutukogu "Kolmevaimukivi" arvustuses kriitik Piret Põldver Harglat kogumiku sisulise ja vormilise vaheldusrikkuse, autori muljetavaldavate teadmiste ja laia silmaringi poolest (pidades alusetuks Silver Sära kriitilist hinnangut "pseudosügavusele"). Põldveri sõnul on Hargla tekstidele iseloomulikud žanripuhtus ja terviklikkus, loogiline kompositsioon ja žanrireeglite järgimine. Samas leidis kriitik nõrkusi tegelaste psühholoogias, mis muudab nendega samastumise raskeks, tuues esile, et isegi minevikku ja alternatiivreaalsust kirjeldavates tekstides "peitub omajagu romantismi ja liiga jäika kristlikku eetikat".[4]

Hargla teoseid on tõlgitud saksa, ungari, läti, soome ja prantsuse keelde. Aastatel 2012–2015 kuulus ta Eesti Kirjanike Liitu, kust ta omal soovil välja astus.

Kirjandusliku tegevuse kõrvalt on Indrek Hargla võtnud ajakirjanduses sõna ühiskondlikel teemadel, esinedes tihti rahvuslike seisukohtadega. 2014. aasta Ukraina kriisi ajal teatas ta, et ei osta poest isegi Eesti tooteid, millel on venekeelsed kirjad.

Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina.[5] Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele.

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]
Indrek Hargla, Arvamusfestival 2015

Romaanid

[muuda | muuda lähteteksti]

Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast"

[muuda | muuda lähteteksti]

Lühiromaanid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Gondvana lapsed" (1999)
  • "Uskmatuse hind" (1999)
  • "Excelsuse konkistadoorid" (1999)
  • "Pan Grpowski jõulud" (1999)
  • "Obernoni Apokrüüf" (2000)
  • "Capaneusi Harta" (2000)
  • "Mees, kes ei joonud viskit" (2001)
  • "Väendru" (2001)
  • "Hathawareti teener" (2002) ISBN 9985-9380-5-4
  • "Maris Stella" (2003) ISBN 9985-9383-7-2
  • "Tagasi tulevikku IV" (2003)
  • "Doanizarre udulaam" (2009); (Kirjastus Paradiis, 2017, ISBN 978-9949-9896-0-7)
  • "Pesunaiste tsunfti emand" (2023)
  • "Taani printsi vaim" (2023)
  • "Kümme tuhat aastat vihma" (2023)
  • "Kolm tilka verd" (2023)

Jutud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Deja-vu" (1998)
  • "Õnnekosk" (1998)
  • "Gondvana lapsed" (1998)
  • "Kliendi soov" (1999)
  • "Spitzbergeni nokturn" (1999)
  • "Kindel linn" (1999)
  • "Kõik võimalused maailmas" (1999)
  • "Koobassaare heinaküün" (2000)
  • "Nad tulevad täna öösel!" (1) (2000)
  • "Eeben" (2000)
  • "Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000)
  • "Diplomitöö" (2000)
  • "Sierra Titauna nekropol" (2000)
  • "Aleana" (2000)
  • ""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000)
  • "Sindbadi kaheksas reis" (2000)
  • "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000)
  • "Sild üle vaevavete" (2000)
  • "Rabaröövel" (2000)
  • "Meninos da rua" (2000)
  • "Isa süda" (2001)
  • "Fusion" (2001)
  • "Kevade tulek" (2001)
  • "Mees Assisi linnast" (2001)
  • "Liiga hilja" (2001)
  • "Veneetsia peeglite mõistatus" (2001)
  • "Paroodiad" (2001)
  • "Uneparandaja" (2001)
  • "Pengringeerion" (2001)
  • "Kord kuult (The Order from the Moon)" (2001)
  • "Sõber selvas" (2001)
  • "Terve maailm" (2001)
  • "Sindbadi üheksas reis" (2001)
  • "Vereta jaht" (2001)
  • "Enesemääramisõigus" (2002)
  • "Vend Rus" (2002)
  • "Püha Graal – 1984" (2002)
  • "Cuncti simus concanentes: Ave Maria" (2002)
  • "Novembrivalss Vanal väljakul" (2002)
  • "Vlad" (2003)
  • "Viljakoll" (2004)
  • "Tagasi süütusesse" (2004)
  • "Minu päevad Liinaga" (2008)
  • "Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (2010)

Kogumikud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Nad tulevad täna öösel!" (2000)
  • "Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001) ISBN 9985-9271-9-2
  • "Hathawareti teener" (2002)
  • "Roos ja lumekristall" (2006) ISBN 9949-420-33-4
  • "Suudlevad vampiirid" (2011)
  • "Kolmevaimukivi" (2018)
  • "Apteeker Melchiori apokrüüfid" (2023)

Antoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte" (2005)
  • "Eestid, mida ei olnud" (2017)
  • "Vinguv jalaluu" (2018)
  • "Ülestõusjad ja kodukäijad" (2020)

Telesarjad

[muuda | muuda lähteteksti]

Filmid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Vari" stsenaarium ja Juhan Liivi palatikaaslase osatäitja (2024)[6]

Näidendid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Andromeda saar" (2013)
  • "Wabadusrist" (2013)
  • "Testamenditäitjad" (2014)
  • "Viimane mustpea" (2014)
  • "Varjuprohvet" (2016)
  • "Kodukäijad" (2019)
  • "Nõid" (2021)
  • "Trimmerdaja surm" (2021)
  • "Suvitusromaan" (2021)
  • "Hingede tund" (2021)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2000. aastast on Indrek Hargla 21 korda võitnud Eesti ulmeauhinna Stalker.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Indrek Hargla isa on õigusteadlane Jaan Sootak ja ema ajakirjanik Varje Sootak. Üks tema tütreid on Berit Sootak.

Indrek Hargla on end ise nimetanud indie-kirjanikuks.[7]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Hendrik Alla Indrek Hargla jaoks on kirjandus teraapia Postimees, 30. jaanuar 2012
  2. ↑ Paavo Kangur:Kirjanik Indrek Hargla: hinge eest tuleb hoolt kanda! Kroonika, 29. jaanuar 2012
  3. ↑ TEA entsüklopeedia. 8. köide, lk 71.
  4. ↑ Piret Põldver "Kas lugeda mööndustega või mööndusteta?" Sirp, 23. november 2018, lk 19
  5. ↑ Kristiina Herodes Apteeker Melchiori detektiivitöö sünnib pärast tööaega Välisministeerium
  6. ↑ "Pääru Oja kaotas Juhan Liivi mängimiseks hulgaliselt kilosid. „Kuulen kontide klõbinat valgete hullumajahõlstide all"". Maaleht. Vaadatud 30. septembril 2023.
  7. ↑ "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures" uue hooaja avab Indrek Hargla ERR Kultuur, 05.02.2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Indrek_Hargla&oldid=6594987"