Köievedu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Kõige rohkem harrastasid köievedu [[meremees|meremehed]], kellel igapäevases töös oli sageli vaja [[puri|purjesid]] heisata ja langetada – mõlemat tehti köite sikutamise abil. |
Kõige rohkem harrastasid köievedu [[meremees|meremehed]], kellel igapäevases töös oli sageli vaja [[puri|purjesid]] heisata ja langetada – mõlemat tehti köite sikutamise abil. |
||
Köit veavad kaks meeskonda, kes kumbki hoiab kinni köie ühest otsast. Köie keskpaik ja sellest kummalgi pool 2 meetri kaugusel olevad kohad märgistatakse riideribaga, keskpaik peab jääma maha märgitud joone kohale<ref name=EE>[[Eesti Entsüklopeedia]], 5. kd</ref> |
Köit veavad kaks meeskonda, kes kumbki hoiab kinni köie ühest otsast. Köie keskpaik ja sellest kummalgi pool 2 meetri kaugusel olevad kohad märgistatakse riideribaga, keskpaik peab jääma maha märgitud joone kohale.<ref name=EE>[[Eesti Entsüklopeedia]], 5. kd</ref> Veetakse kolm korda, pärast iga vedu pooled vahetuvad. Võidab see meeskond, kes tõmbab vastase 2 meetri märgi kaks korda üle keskjoone.<ref name=EE/> |
||
Köievedu oli 1900–1920 [[olümpiamängud]]e kavas. [[Suurbritannia]] on ainsana saanud 2 kuldmedalit, ainsana 2 hõbemedalit ja kõige rohkem medaleid (5). [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el saavutasid [[USA]] meeskonnad kolmikvõidu ja [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el saavutas Suurbritannia kolmikvõidu. |
Köievedu oli 1900–1920 [[olümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistluste kavas. [[Suurbritannia]] on ainsana saanud 2 kuldmedalit, ainsana 2 hõbemedalit ja kõige rohkem medaleid (5). [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el saavutasid [[USA]] meeskonnad kolmikvõidu ja [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el saavutas Suurbritannia kolmikvõidu. |
||
Tänapäeval koordineerib köievedu kui spordiala [[Rahvusvaheline Köieveoföderatsioon]], millel on 53 liikmesriiki, sealhulgas kõik [[Baltimaad]], [[Venemaa]] ja [[Rootsi]], kuid mitte Soome, Norra ja Taani. |
Tänapäeval koordineerib köievedu kui spordiala [[Rahvusvaheline Köieveoföderatsioon]], millel on 53 liikmesriiki, sealhulgas kõik [[Baltimaad]], [[Venemaa]] ja [[Rootsi]], kuid mitte Soome, Norra ja Taani. |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Kergejõustik]] |
||
Viimane redaktsioon: 28. mai 2024, kell 22:37
Köievedu on rahvalik jõu- ja osavusmäng, millest on välja kasvanud ka sportlik võistlus.
Kõige rohkem harrastasid köievedu meremehed, kellel igapäevases töös oli sageli vaja purjesid heisata ja langetada – mõlemat tehti köite sikutamise abil.
Köit veavad kaks meeskonda, kes kumbki hoiab kinni köie ühest otsast. Köie keskpaik ja sellest kummalgi pool 2 meetri kaugusel olevad kohad märgistatakse riideribaga, keskpaik peab jääma maha märgitud joone kohale.[1] Veetakse kolm korda, pärast iga vedu pooled vahetuvad. Võidab see meeskond, kes tõmbab vastase 2 meetri märgi kaks korda üle keskjoone.[1]
Köievedu oli 1900–1920 olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas. Suurbritannia on ainsana saanud 2 kuldmedalit, ainsana 2 hõbemedalit ja kõige rohkem medaleid (5). 1904. aasta suveolümpiamängudel saavutasid USA meeskonnad kolmikvõidu ja 1908. aasta suveolümpiamängudel saavutas Suurbritannia kolmikvõidu.
Tänapäeval koordineerib köievedu kui spordiala Rahvusvaheline Köieveoföderatsioon, millel on 53 liikmesriiki, sealhulgas kõik Baltimaad, Venemaa ja Rootsi, kuid mitte Soome, Norra ja Taani.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti Entsüklopeedia, 5. kd