Karjala keel: erinevus redaktsioonide vahel

karjala keel (karjala)
Kõneldakse	Venemaal (Karjala Vabariigis, Tveri oblastis), Soomes
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	35 600
Keelesugulus	uurali keeled; soomeugri keeled; soome-saami keeled; läänemeresoome keeled; karjala keel
Keelekoodid
ISO 639-2	krl
ISO 639-3	krl
	Karjala keele kõnelejate leviala Põhja-Euroopas.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 1. aprill 2024, kell 08:09

Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel. See on lähedane soome keelele, millest ta erineb laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keele tähestik on tänapäeval ladina tähestik.

Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis^[1] ja Soomes (u 5000 kõnelejat).

Karjala keelel on neli peamist haru:

päriskarjala keel
- põhjakarjala keel
- lõunakarjala keel
livviko keel ehk Aunuse karjala keel
lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks)
tverikarjala keel

Karjala keelt peetakse ohustatud keeleks.^[2]

Karjala Vabariigis ilmub karjalakeelne ajaleht Oma Mua.

Ajalugu

Karjala keele paiknemine läänemeresoome keelepuul Petri Kallio ja Valter Langi järgi

Petri Kallio läänemeresoome keelte klassifikatsiooni järgi pärineb karjala keel vepsa keelega (Valter Lang lisab siia ka isuri keele, mida Kallio ei käsitle) ühisest laadoga ehk muinaskarjala algkeelest. Viimane ei saanud Kallio arvates tekkida varem kui 700. aasta paiku pKr, mil Lääne-Soomele omane materiaalne kultuur hakkas jõudma Laadoga piirkonda. Karjala keele tekkimiskohana on nähtud Laadoga looderannikut.^[3]^[4]

Tiit-Rein Viitso on välja pakkunud mõnevõrra erineva arengutee. Tema arvates pärineb küll enamik karjala keele murdeid koos vepsa murretega ühisest algkeelest, kuid põhjakarjala murre (ja isuri keel) saavad alguse erinevast läänemeresoome keeleharust.^[5] Põhja- ja lõunakarjala ühisjooni seletab Viitso murdeliiduga ja võib-olla ka hõimuliiduga.^[6]

Karjalaste algseks tuumikalaks sai Karjala kannas.^[7] Nende kultuuriline ja keeleline mõju kandus edaspidi naaberaladele, eriti põhja ja loode suunas Savosse, mille materiaalne kultuur hakkas 11.–12. sajandil muutuma karjalapäraseks. 12.(?)/13.–14. sajandil toimus karjalastumine Isurimaal (ilmselt Neeva ja Ižora jõe ümbrus). 1270. aastal liideti karjalased ametlikult Novgorodi vürstiriigiga, kuid naaberpiirkondadega sarnast venestumist sellega ei kaasnenud.^[8] Novgorodi võimu all olles jätkus karjalaste levik põhja suunas seni saamidega asustatud aladele ning kujunesid uued karjalaste rühmad ja murded/keeled (Aunuse karjala keel, lüüdi keel).^[7]

Karjalakeelne tohtkiri, 13. sajandi keskpaik

Vanim teadaolev karjalakeelne ja ühtlasi läänemeresoomekeelne kirjutis on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud 13. sajandist pärinev kirillitsas kasetohutükile kraabitud Tohtkiri nr 292.^[7]

Pähkinäsaari rahulepingu (1323) tulemusel määrati Karjala kannase läänepool Rootsile ning kogu praegune Ida- ja Põhja-Soome Novgorodile. Vene-Rootsi sõja (1590–1595) käigus vallutas Rootsi ajutiselt kannase idaosa, mis põhjustas osade sealsete karjalaste pagemise Tverimaale, pannes nii aluse Tveri karjala asurkonnale ja tverikarjala keelele. Sealne keelekogukond suurenes põgenike arvel veelgi, kui kogu kannas 17. sajandil püsivamalt Rootsi alla läks.^[7]

19. sajandi soome rahvuslased pidasid karjala murdeid soome keele osaks ja karjalasi soome rahvuse osaks.^[7]

"Onu Remuse jutte" karjala keeles (1939)

Nõukogude Venemaa koosseisus moodustati autonoomne Karjala, mille ametlikeks keelteks said vene ja soome keel, karjala kirjakeele arendamisega seal ei tegeletud. Tveris moodustatud rahvusrajoonides (seal elas 58% Tveri karjalastest) võeti aga 1931. aastal kasutusele ladina tähestikul põhinev tverikarjala kirjakeel, avati karjalakeelne õpetajate seminar Lihhoslavlis ning karjala keelest sai õppeaine kohalikes koolides. Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht Kolhozoin puoleh (hiljem Karjalan toži). 1937. aastal keelustati Karjalas soome keel ja selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning paljude vene laenudega karjala kirjakeel. Uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveris. Veebruaris 1939 Tveri-Karjala rahvusringkond likvideeriti ja kogu sealne ühiskondlik elu (sh haridus) muudeti venekeelseks. Pärast Talvesõda tunnustati Karjalas taas soome keelt vene keele kõrval ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt.^[7]

Irina Novak räägib tverikarjala keele Тolmatševski murdes karjalastest ja karjala keelest (2018)

Seoses NSV Liidu lagunemisega leidis Karjalas aset teatav rahvuslik taassünd. 1990. aastal hakkas ilmuma ajaleht Oma Mua, tehti karjalakeelseid raadio- ja telesaated.^[7] Alates 1990. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks.^[9] Väiksemas ulatuses toimus karjalaste rahvuslik liikumine ka Tveris. 1992. aastal ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Hiljem on Tveri karjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu vähenenud. Tveri karjalaste juures toimub kiire venestumine.^[7]

Grammatika

Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt puudub karjala keeles grammatiline sugu.

Isikulised asesõnad

PK	Ainsus	Mitmus
1.	mie	myö
2.	šie	työ
3.	hiän	hyö

AK	Ainsus	Mitmus
1.	minä	mö
2.	sinä	tö
3.	hän	hö

TK	Ainsus	Mitmus
1.	mie	myö
2.	šie/sie	työ
3.	hiän	hyö

Küsisõnad

Aunusekarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", moine "kuidas", äijugo, min verran "kui palju", kus, mis "kus", kunnie, kunnepäi "kuhu", konzu "millal", mittuine "milline".

Tverikarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", kešsä, mišsä "kus", keh, mih "kuhu".

Viited

↑ "Tverikarjalased (vene keeles)". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2007. Vaadatud 4. oktoobril 2008.
↑ http://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html
↑ Valter Lang (2018). Läänemeresoome tulemised. Muinasaja teadus 28. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 254
↑ Petri Kallio (2014) The Diversification of Proto-Finnic. Kogumikus: Joonas Ahola ja Frog (toimetajad), "Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland", lk 155–168. Studia Fennica Historica 18. Helsinki.
↑ Tiit-Rein Viitso (2008a). "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" (lk 64–70). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 65–66
↑ Tiit-Rein Viitso 2008a, lk 69
↑ ^7,0 ^7,1 ^7,2 ^7,3 ^7,4 ^7,5 ^7,6 ^7,7 Karjalased, Eesti Rahva Muuseum
↑ Valter Lang 2018, lk 256
↑ "Karjala, vepsa ja soome keele riigitoetuse seadus Karjala Vabariigis (vene keeles)". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2017. Vaadatud 19. aprillil 2009.

Välislingid

Karjalakeelne proovivikipeedia Incubatoris.
Ott Heinapuu. Karjala keel sai Soomes vähemuskeele staatuse EPL, 4. detsember 2009

[1] "Tverikarjalased (vene keeles)". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2007. Vaadatud 4. oktoobril 2008.

[2] ttp://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html

[Lang254-3] Valter Lang (2018). Läänemeresoome tulemised. Muinasaja teadus 28. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 254

[4] Petri Kallio (2014) The Diversification of Proto-Finnic. Kogumikus: Joonas Ahola ja Frog (toimetajad), "Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland", lk 155–168. Studia Fennica Historica 18. Helsinki.

[5] Tiit-Rein Viitso (2008a). "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" (lk 64–70). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 65–66

[6] Tiit-Rein Viitso 2008a, lk 69

[ERM-7] 7,0 ^7,1 ^7,2 ^7,3 ^7,4 ^7,5 ^7,6 ^7,7 Karjalased, Eesti Rahva Muuseum

[8] Valter Lang 2018, lk 256

[9] "Karjala, vepsa ja soome keele riigitoetuse seadus Karjala Vabariigis (vene keeles)". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2017. Vaadatud 19. aprillil 2009.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}}
+{{keeled|nimi=karjala keel|originaalnimi=karjala
-'''Karjala keel''' (''karjala'') on [[soome keel]]ele lähedane [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keel]]. See kuulub [[soomeugri keeled|soomeugri keelte]] hulka ning erineb [[soome keel]]est laiendatud [[fonoloogia]] ning hilisemate [[soome keel]]e mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu [[kirjakeel]]t. Karjala keel kasutab [[ladina tähestik]]ku.
+|keelkonnavärv=uurali
+|riigid=[[Venemaa]]l ([[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Tveri oblast]]is), [[Soome]]s
+|piirkond=Põhja-Euroopa
+|rääkijad=35 600
+|keelkond=[[uurali keeled]]<br>
+&nbsp;[[soomeugri keeled]]<br>
+&nbsp;&nbsp;[[soome-saami keeled]]<br>
+&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[läänemeresoome keeled]]<br>
+&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''karjala keel'''
+|riik=
+|kood 1=
+|kood 2=krl
+|kood 3=krl
+|kaart=Idioma carelio.png
+|kaardi allkiri=Karjala keele kõnelejate leviala Põhja-Euroopas.
+}}
+'''Karjala keel''' (''karjala'') on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keel]], [[karjalased|karjalaste]] emakeel. See on lähedane [[soome keel]]ele, millest ta erineb laiendatud [[fonoloogia]] ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu [[kirjakeel]]t. Karjala keele tähestik on tänapäeval [[ladina tähestik]].
-Karjala keelt räägitakse [[Venemaa]] [[Karjala Vabariik|Karjala vabariigis]], [[Tveri oblast]]is<ref>[http://www.library.tver.ru/tvkarel_main.htm Tverikarjalased (vene keeles)]</ref> ning umbes 5000 inimese poolt [[Soome]]s.
+Karjala keelt räägitakse [[Venemaa]] [[Karjala Vabariik|Karjala vabariigis]], [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tverikarjalased (vene keeles) |url=http://www.library.tver.ru/tvkarel_main.htm |vaadatud=2008-10-04 |arhiivimisaeg=2007-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070730144311/http://www.library.tver.ru/tvkarel_main.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Soome]]s (u 5000 kõnelejat).
 Karjala keelel on neli peamist haru:
 * [[päriskarjala keel]]
-** põhja-karjala keel
+** põhjakarjala keel
-** lõuna-karjala keel
+** lõunakarjala keel
-* [[aunusekarjala keel]]
+* [[livviko keel]] ehk Aunuse karjala keel
 * [[lüüdi keel]] (mõnikord peetakse [[vepsa keel]]e murdeks)
 * [[tverikarjala keel]]
+Karjala keelt peetakse ohustatud keeleks.<ref>http://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html</ref>
-[[Soome keel|Soome]] ja karjala keel keelustati [[Stalin]]i võimu ajal. Karjala keelt peeti [[soome keel]]e [[murre|murdeks]] ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta [[kirillitsa]]t.
+Karjala Vabariigis ilmub karjalakeelne ajaleht [[Oma Mua]].
-[[Soome keel|Soome]], ja mitte karjala keel, oli [[Karjala]] ametlikuks keeleks alates [[Talvesõda|Talvesõjast]] ([[1940]].a.) kuni [[1980]]-ndateni, kui algas [[perestroika]]. Alates [[1990]]-ndate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab [[Karjala Vabariik]] karjala keelt iseseisvaks keeleks.<ref>[http://gov.karelia.ru/Karelia/1162/15.html Karjala, vepsa ja soome keele riigitoetuse seadus Karjala Vabariigis (vene keeles)]</ref>
+==Ajalugu==
-[[Tohtkiri nr 292]] on [[Novgorod]]is arheoloogilistel väljakaevamistel leitud [[tohtkiri|kasetohutükk]], millesse on kraabitud [[kirillitsa]]s vanim teadaolev [[läänemeresoome keeled|läänemeresoomekeelne]] kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes [[13. sajand]]i keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga.
+[[File:Läänemeresoome keelepuu (Finnic languages).png|thumb|Karjala keele paiknemine läänemeresoome [[keelepuu]]l Petri Kallio ja Valter Langi järgi]]
+[[Petri Kallio]] läänemeresoome keelte klassifikatsiooni järgi pärineb karjala keel [[vepsa keel]]ega ([[Valter Lang]] lisab siia ka [[isuri keel]]e, mida Kallio ei käsitle) ühisest ''laadoga'' ehk ''muinaskarjala'' [[algkeel]]est. Viimane ei saanud Kallio arvates tekkida varem kui 700. aasta paiku [[pKr]], mil Lääne-[[Soome]]le omane materiaalne kultuur hakkas jõudma [[Laadoga]] piirkonda. Karjala keele tekkimiskohana on nähtud Laadoga looderannikut.<ref name=Lang254>[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 254</ref><ref>[[Petri Kallio]] (2014) [https://www.academia.edu/10172149/The_Diversification_of_Proto-Finnic The Diversification of Proto-Finnic]. Kogumikus: [[Joonas Ahola]] ja [[Frog]] (toimetajad), "Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland", lk 155–168. ''Studia Fennica Historica'' 18. Helsinki.</ref>
+[[Tiit-Rein Viitso]] on välja pakkunud mõnevõrra erineva arengutee. Tema arvates pärineb küll enamik karjala keele murdeid koos vepsa murretega ühisest algkeelest, kuid [[põhjakarjala murre]] (ja isuri keel) saavad alguse erinevast läänemeresoome keeleharust.<ref>[[Tiit-Rein Viitso]] (2008a). "Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned" (lk 64–70). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 65–66</ref> Põhja- ja [[lõunakarjala murre|lõunakarjala]] ühisjooni seletab Viitso [[murdeliit|murdeliiduga]] ja võib-olla ka hõimuliiduga.<ref>Tiit-Rein Viitso 2008a, lk 69</ref>
+Karjalaste algseks tuumikalaks sai [[Karjala kannas]].<ref name=ERM>[http://www.erm.ee/et/karjalased Karjalased], [[Eesti Rahva Muuseum]]</ref> Nende kultuuriline ja keeleline mõju kandus edaspidi naaberaladele, eriti põhja ja loode suunas [[Savo]]sse, mille materiaalne kultuur hakkas 11.–12. sajandil muutuma karjalapäraseks. 12.(?)/13.–14. sajandil toimus karjalastumine [[Isurimaa]]l (ilmselt [[Neeva]] ja [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] ümbrus). 1270. aastal liideti karjalased ametlikult [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigiga]], kuid naaberpiirkondadega sarnast [[venelased|venestumist]] sellega ei kaasnenud.<ref>Valter Lang 2018, lk 256</ref> Novgorodi võimu all olles jätkus karjalaste levik põhja suunas seni [[saamid]]ega asustatud aladele ning kujunesid uued karjalaste rühmad ja murded/keeled ([[Aunuse karjala keel]], [[lüüdi keel]]).<ref name=ERM />
+[[Pilt:Birch bark letter no. 292 transcript.PNG|pisi|300px|Karjalakeelne tohtkiri, 13. sajandi keskpaik]]
+Vanim teadaolev karjalakeelne ja ühtlasi läänemeresoomekeelne kirjutis on [[Novgorod]]is arheoloogilistel väljakaevamistel leitud [[13. sajand]]ist pärinev [[kirillitsa]]s [[tohtkiri|kasetohutükile]] kraabitud [[Tohtkiri nr 292]].<ref name=ERM />
+[[Pähkinäsaari rahuleping]]u (1323) tulemusel määrati Karjala kannase läänepool [[Rootsi]]le ning kogu praegune Ida- ja Põhja-Soome Novgorodile. [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|Vene-Rootsi sõja (1590–1595)]] käigus vallutas Rootsi ajutiselt kannase idaosa, mis põhjustas osade sealsete karjalaste pagemise Tverimaale, pannes nii aluse [[Tvri karjalased|Tveri karjala asurkonnale]] ja [[tverikarjala keel]]ele. Sealne keelekogukond suurenes põgenike arvel veelgi, kui kogu kannas 17. sajandil püsivamalt Rootsi alla läks.<ref name=ERM />
+. sajandi soome [[rahvuslus|rahvuslased]] pidasid karjala murdeid soome keele osaks ja karjalasi soome rahvuse osaks.<ref name=ERM />
+[[File:Djadja Rimusan Suarnat.jpg|thumb|"Onu Remuse jutte" karjala keeles (1939)]]
+[[Nõukogude Venemaa]] koosseisus moodustati autonoomne Karjala, mille ametlikeks keelteks said [[vene keel|vene]] ja soome keel, [[karjala kirjakeel]]e arendamisega seal ei tegeletud. Tveris moodustatud [[rahvusrajoon]]ides (seal elas 58% Tveri karjalastest) võeti aga 1931. aastal [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|kasutusele]] [[ladina tähestik]]ul põhinev tverikarjala kirjakeel, avati karjalakeelne [[õpetajate seminar]] [[Lihhoslavl]]is ning karjala keelest sai õppeaine kohalikes koolides. Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht ''Kolhozoin puoleh'' (hiljem ''Karjalan toži''). 1937. aastal keelustati Karjalas soome keel ja selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud [[kirillitsa]]l põhinev ning paljude vene laenudega karjala kirjakeel. Uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveris. Veebruaris 1939 Tveri-Karjala rahvusringkond likvideeriti ja kogu sealne ühiskondlik elu (sh haridus) muudeti venekeelseks. Pärast [[Talvesõda]] tunnustati Karjalas taas soome keelt vene keele kõrval ametliku keelena. Karjala kirjakeel ja selles välja antud kirjasõna kadusid käibelt.<ref name=ERM />
+[[File:Tver dialects of Karelian and VepKar corpus by Irina Novak 2018.webm|thumb|Irina Novak räägib tverikarjala keele Тolmatševski murdes karjalastest ja karjala keelest (2018)]]
+Seoses [[NSVL|NSV Liidu]] lagunemisega leidis Karjalas aset teatav rahvuslik taassünd. 1990. aastal hakkas ilmuma ajaleht [[Oma Mua]], tehti karjalakeelseid raadio- ja telesaated.<ref name=ERM /> Alates [[1990]]. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab [[Karjala Vabariik]] karjala keelt iseseisvaks keeleks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karjala, vepsa ja soome keele riigitoetuse seadus Karjala Vabariigis (vene keeles) |url=http://gov.karelia.ru/Karelia/1162/15.html |vaadatud=2009-04-19 |arhiivimisaeg=2017-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170423033206/http://www.gov.karelia.ru/Karelia/1162/15.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Väiksemas ulatuses toimus karjalaste rahvuslik liikumine ka Tveris. 1992. aastal ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Hiljem on Tveri karjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu vähenenud. Tveri karjalaste juures toimub kiire [[venestumine]].<ref name=ERM />
 == Grammatika ==
+[[Uurali keelkond|Uurali keelkonna]] kõigile keeltele omaselt puudub karjala keeles [[grammatiline sugu]].
 === Isikulised asesõnad ===
@@ 56. rida: / 95. rida: @@
 |}
-=== Küsisõnad ===
+===Küsisõnad===
 Aunusekarjala küsisõnad: '''mi''' "mis", '''ken''' "kes", '''moine''' "kuidas", '''äijugo''', '''min verran''' "kui palju", '''kus''', '''mis''' "kus", '''kunnie''', '''kunnepäi''' "kuhu", '''konzu''' "millal", '''mittuine''' "milline".
 Tverikarjala küsisõnad: '''mi''' "mis", '''ken''' "kes", '''kešsä''', '''mišsä''' "kus", '''keh''', '''mih''' "kuhu".
-== Viited ==
+==Viited==
 {{viited}}
 ==Välislingid==
-* Karjalakeelne proovivikipeedia [[File:Incubator-notext.svg|15px|Incubator]] [[:incubator:Wp/krl|Incubatoris]].
+*Karjalakeelne proovivikipeedia [[File:Incubator-notext.svg|15px]] [[:incubator:Wp/krl|Incubatoris]].
-* [[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/484147 Karjala keel sai Soomes vähemuskeele staatuse] EPL, 4. detsember 2009
+*[[Ott Heinapuu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/484147 Karjala keel sai Soomes vähemuskeele staatuse] EPL, 4. detsember 2009
 {{Uurali keeled}}
+[[Kategooria:Karjala keel| ]]
-[[Kategooria:Läänemeresoome keeled]]
-[[Kategooria:Karjala]]
-[[af:Karelies]]
-[[als:Karelische Sprache]]
-[[id:Bahasa Karelia]]
-[[ms:Bahasa Karelia]]
-[[br:Karelieg]]
-[[bg:Карелски език]]
-[[ca:Carelià]]
-[[cv:Карел чĕлхи]]
-[[cs:Karelština]]
-[[de:Karelische Sprache]]
-[[el:Καρελική γλώσσα]]
-[[en:Karelian language]]
-[[myv:Карелэнь кель]]
-[[es:Idioma carelio]]
-[[eo:Karela lingvo]]
-[[fr:Carélien]]
-[[ga:An Chairéilis]]
-[[ko:카렐리야어]]
-[[hr:Karelski jezik]]
-[[ia:Lingua carelian]]
-[[it:Lingua careliana]]
-[[he:קרלית]]
-[[kv:Карел кыв]]
-[[lv:Karēļu valoda]]
-[[lt:Karelų kalba]]
-[[hu:Karjalai nyelv]]
-[[koi:Карел кыв]]
-[[nl:Karelisch]]
-[[ja:カレリア語]]
-[[ce:Karelihoyn mott]]
-[[no:Karelsk]]
-[[nn:Karelsk]]
-[[nrm:Carélien]]
-[[mhr:Карел йылме]]
-[[pms:Lenga Karelian]]
-[[pl:Język karelski]]
-[[pt:Língua carélia]]
-[[ru:Карельский язык]]
-[[se:Gárjilgiella]]
-[[sk:Karelčina]]
-[[sr:Карелијски језик]]
-[[fi:Karjalan kieli]]
-[[sv:Karelska]]
-[[udm:Карел кыл]]
-[[uk:Карельська мова]]
-[[vep:Karjalan keled]]
-[[fiu-vro:Kar'ala kiil]]
-[[bat-smg:Karelu kalba]]
-[[zh:卡累利阿語]]

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •