Karjala keel: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2+) (Robot: lisatud be-x-old:Карэльская мова |
Resümee puudub |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
** põhja-karjala keel |
** põhja-karjala keel |
||
** lõuna-karjala keel |
** lõuna-karjala keel |
||
* [[aunusekarjala keel]] |
* [[aunusekarjala ehk livviko keel]] |
||
* [[lüüdi keel]] (mõnikord peetakse [[vepsa keel]]e murdeks) |
* [[lüüdi keel]] (mõnikord peetakse [[vepsa keel]]e murdeks) |
||
* [[tverikarjala keel]] |
* [[tverikarjala keel]] |
Redaktsioon: 29. september 2012, kell 18:30
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku.
Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis[1] ning umbes 5000 inimese poolt Soomes.
Karjala keelel on neli peamist haru:
- päriskarjala keel
- põhja-karjala keel
- lõuna-karjala keel
- aunusekarjala ehk livviko keel
- lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks)
- tverikarjala keel
Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.
Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940.a.) kuni 1980-ndateni, kui algas perestroika. Alates 1990-ndate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks.[2]
Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk, millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga.
Grammatika
Isikulised asesõnad
|
|
|
Küsisõnad
Aunusekarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", moine "kuidas", äijugo, min verran "kui palju", kus, mis "kus", kunnie, kunnepäi "kuhu", konzu "millal", mittuine "milline".
Tverikarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", kešsä, mišsä "kus", keh, mih "kuhu".
Viited
Välislingid
- Karjalakeelne proovivikipeedia
Incubatoris.
- Ott Heinapuu. Karjala keel sai Soomes vähemuskeele staatuse EPL, 4. detsember 2009