Karjala keel: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
[[Soome keel|Soome]], ja mitte karjala keel, oli [[Karjala]] ametlikuks keeleks alates [[Talvesõda|Talvesõjast]] ([[1940]]. aastal) kuni [[1980]]. aastateni, kui algas [[perestroika]]. Alates [[1990]]. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab [[Karjala Vabariik]] karjala keelt iseseisvaks keeleks.<ref>[http://gov.karelia.ru/Karelia/1162/15.html Karjala, vepsa ja soome keele riigitoetuse seadus Karjala Vabariigis (vene keeles)]</ref> |
[[Soome keel|Soome]], ja mitte karjala keel, oli [[Karjala]] ametlikuks keeleks alates [[Talvesõda|Talvesõjast]] ([[1940]]. aastal) kuni [[1980]]. aastateni, kui algas [[perestroika]]. Alates [[1990]]. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab [[Karjala Vabariik]] karjala keelt iseseisvaks keeleks.<ref>[http://gov.karelia.ru/Karelia/1162/15.html Karjala, vepsa ja soome keele riigitoetuse seadus Karjala Vabariigis (vene keeles)]</ref> |
||
Karjala keelt peetakse ohustatud keeleks.<ref>http://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html</ref> |
|||
[[Tohtkiri nr 292]] on [[Novgorod]]is arheoloogilistel väljakaevamistel leitud [[tohtkiri|kasetohutükk]], millesse on kraabitud [[kirillitsa]]s vanim teadaolev [[läänemeresoome keeled|läänemeresoomekeelne]] kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes [[13. sajand]]i keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga. |
[[Tohtkiri nr 292]] on [[Novgorod]]is arheoloogilistel väljakaevamistel leitud [[tohtkiri|kasetohutükk]], millesse on kraabitud [[kirillitsa]]s vanim teadaolev [[läänemeresoome keeled|läänemeresoomekeelne]] kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes [[13. sajand]]i keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga. |
||
Redaktsioon: 19. juuli 2013, kell 13:47
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku.
Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis[1] ning umbes 5000 inimese poolt Soomes.
Karjala keelel on neli peamist haru:
- päriskarjala keel
- põhja-karjala keel
- lõuna-karjala keel
- livviko keel ehk Aunuse karjala keel
- lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks)
- tverikarjala keel
Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.
Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940. aastal) kuni 1980. aastateni, kui algas perestroika. Alates 1990. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks.[2]
Karjala keelt peetakse ohustatud keeleks.[3]
Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk, millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga.
Grammatika
Isikulised asesõnad
|
|
|
Küsisõnad
Aunusekarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", moine "kuidas", äijugo, min verran "kui palju", kus, mis "kus", kunnie, kunnepäi "kuhu", konzu "millal", mittuine "milline".
Tverikarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", kešsä, mišsä "kus", keh, mih "kuhu".
Viited
Välislingid
- Karjalakeelne proovivikipeedia
Incubatoris.
- Ott Heinapuu. Karjala keel sai Soomes vähemuskeele staatuse EPL, 4. detsember 2009
