Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel
P Kirik (pühakoda) |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:Many Karelias est.png|pisi|Karjala eri piirkonnad]] |
[[Pilt:Many Karelias est.png|pisi|Karjala eri piirkonnad]] |
||
[[Pilt:KarelianNationalFlag.svg|pisi|Karjala rahvuslipp]] |
[[Pilt:KarelianNationalFlag.svg|pisi|Karjala rahvuslipp]] |
||
'''Karjalased''' (enesenimetus ''karjalaižet'') on [[ |
'''Karjalased''' (enesenimetus ''karjalaižet'') on [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvas, kelle traditsiooniline asuala on [[Karjala]]s. [[Karjala keel]]t oskab tänapäeval vaid osa karjalastest. |
||
{{Rahvanimed|Karelians|Karelier|карелы}} |
{{Rahvanimed|Karelians|Karelier|карелы}} |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
[[Pilt:La2-demis-karelian-isthmus.png|thumb|Karjala maakitsus. Kuulub [[Leningradi oblast]]i alla.]] |
[[Pilt:La2-demis-karelian-isthmus.png|thumb|Karjala maakitsus. Kuulub [[Leningradi oblast]]i alla.]] |
||
==Ajalugu== |
|||
Läänemeresoomeliseks peetava [[arheoloogia|arheoloogilise]] ainese hulk hakkas [[Karjala kannas]]el kasvama alates 7.–8. sajandist. Sellest sai karjalaste tuumikala, kus 12.–14. sajandiks oli välja kujunenud omanäoline tugev [[arheoloogiline kultuur|kultuurirühm]], mis tegeles peamiselt põlluharimise ja karjakasvatusega ning lisaks veel küttimise, karusnahakaubanduse ja kalastamisega. Karjalaste kultuuriline ja ilmselt keelelinegi mõju kandus edaspidi naaberaladele, eriti põhja ja loode suunas [[Savo]]sse, mille materiaalne kultuur hakkas 11.–12. sajandil muutuma karjalapäraseks. Ühe versiooni kohaselt oli tegu karjalaste äraliikumisega "[[idaslaavlased|idaslaavi]] ülemvõimu" eest. Karjalastest (või täpsemalt muinaskarjalastest) väljakujunenuks on peetud [[isurid|isureid]] ja [[vepslased|vepslasi]].<ref name=Lang256>[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 256</ref><ref name=ERM>[http://www.erm.ee/et/karjalased Karjalased], [[Eesti Rahva Muuseum]]</ref> |
|||
Vene [[leetopiss]]ides mainitakse karjalasi esmakordselt 1143. (teistel andmetel 1149.) aastal. Saja aasta pärast olid nad juba [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]] ees maksukohuslased ja 1270. aastatel liideti ametlikult Novgorodi vürstiriigiga. Kohalik autonoomia säilis seal suhteliselt tugevana ning [[isurimaa|Isuri]]- ja [[Vadjamaa]]ga sarnast [[venelased|venestumist]] ei toimunud. Karjalat (''Kyrjala'', ''Kaerjaland'', ''Karela'') tunnevad ka [[Skandinaavia]] ja [[Island]]i [[saaga]]d.<ref name=Lang256 /><ref name=ERM /> |
|||
== Asuala == |
== Asuala == |
||
{{Vaata|Karjala}} |
{{Vaata|Karjala}} |
||
| 127. rida: | 133. rida: | ||
== Usk == |
== Usk == |
||
[[12. sajand]]il, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks [[õigeusk|õigeusu]]. Kaugematel ääremaadel (näiteks Valge mere Karjalas) leidub ka [[vanausulised|vanausulisi]]. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. [[20. sajand]]il hakkas laialdaselt levima [[ateism]], sajandi lõpul ka uususundid.<ref name= |
[[12. sajand]]il, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks [[õigeusk|õigeusu]]. Kaugematel ääremaadel (näiteks Valge mere Karjalas) leidub ka [[vanausulised|vanausulisi]]. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. [[20. sajand]]il hakkas laialdaselt levima [[ateism]], sajandi lõpul ka uususundid.<ref name=ERM /> |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 30. juuli 2018, kell 20:30
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on läänemeresoome rahvas, kelle traditsiooniline asuala on Karjalas. Karjala keelt oskab tänapäeval vaid osa karjalastest. Mall:Rahvanimed
Nimetused
| Karjalased | Elukoht | Enesenimetus | Märkused |
|---|---|---|---|
| Päriskarjalased ehk vienakarjalased | Karjala põhja- ja keskosas | karjalaine, karjalaižet | 19.–20. sajandil hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. |
| Aunusekarjalased | Karjala lõunaosas | livgilaine, livviköit | |
| Lüüdikarjalased | lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit | Võimalik, et etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast люди ’inimesed’ |
Ajalugu
Läänemeresoomeliseks peetava arheoloogilise ainese hulk hakkas Karjala kannasel kasvama alates 7.–8. sajandist. Sellest sai karjalaste tuumikala, kus 12.–14. sajandiks oli välja kujunenud omanäoline tugev kultuurirühm, mis tegeles peamiselt põlluharimise ja karjakasvatusega ning lisaks veel küttimise, karusnahakaubanduse ja kalastamisega. Karjalaste kultuuriline ja ilmselt keelelinegi mõju kandus edaspidi naaberaladele, eriti põhja ja loode suunas Savosse, mille materiaalne kultuur hakkas 11.–12. sajandil muutuma karjalapäraseks. Ühe versiooni kohaselt oli tegu karjalaste äraliikumisega "idaslaavi ülemvõimu" eest. Karjalastest (või täpsemalt muinaskarjalastest) väljakujunenuks on peetud isureid ja vepslasi.[1][2]
Vene leetopissides mainitakse karjalasi esmakordselt 1143. (teistel andmetel 1149.) aastal. Saja aasta pärast olid nad juba Novgorodi ees maksukohuslased ja 1270. aastatel liideti ametlikult Novgorodi vürstiriigiga. Kohalik autonoomia säilis seal suhteliselt tugevana ning Isuri- ja Vadjamaaga sarnast venestumist ei toimunud. Karjalat (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) tunnevad ka Skandinaavia ja Islandi saagad.[1][2]
Asuala
Pikemalt artiklis Karjala
Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia (Balti kilbi) idaosas paiknevas Karjala Vabariigis (pindala 172 400 km²; pealinn Petroskoi), Tveri oblastis (tverikarjalased, vene keeles ka ülemvolga karjalased – verhnevolžskije) ja Soome idaosas, kus on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, kuid sealne elanikkond on ammu soomestunud.
Arv
Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad 1835. aastast, mil Vene geograafi Peter von Köppeni loenduse tulemusena karjalaste arvuks Venemaal nimetati 171 695 (Tveri kubermangus 84 638, Novgorodi kubermangus 27 076, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valge mere aladel Põhja-Karjalas 11 288).
1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist Tveri kubermangus 117 679, Novgorodi kubermangus 9 980, Aunuse kubermangus 59 414, Põhja-Karjalas (ehk Viena Karjalas ehk Valge mere Karjalas) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus 1926. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja Moskva oblastis – 140 567, Karjala ANSV 100 781, mujal 6 772)[3].
1939. aastal loendati Venemaal kokku 253 800 karjalast (neist Karjalas 108 600). 2002. aastaks oli karjalasi järel 93 344. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 60 815 karjalast.[4]Karjalaste arvukuse languse peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne iive.
Väga kiires tempos on kahanenud tverikarjalaste arvukus. Veel 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast[5], kuid 2002. aastal vaid 14 633.[6]
Kuigi 70% karjalastest elab Karjala Vabariigis, on nende osakaal sealsetest elanikest vaid 9%. Enamik Vabariigi elanikkonnast on venekeelne ning suurem osa neist pole sündinud Karjalas. Enamik Vabariigi karjalastest elab linnades.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 363 karjalast.[7]
Karjalaste arv
| Aasta | Karjalas | Kokku Venemaal | Karjala keele oskus | Karjalaste osakaal Karjalas (%) |
|---|---|---|---|---|
| 1897 | 208 100 | 42,3% | ||
| 1926 | 100 781 | 248 000 | 38,2% | |
| 1939 | 108 600 | 253 800 | 23,2% | |
| 1959 | 85 500 | 167 300 | 71,4% | 13,1% |
| 1970 | 84 200 | 146 100 | 63,0% | 11,8% |
| 1979 | 82 140 | 138 400 | 55,6% | 11,1% |
| 1989 | 78 928 | 124 900 | 47,9% | 10,0% |
| 2002 | 65 651 | 93 344 | 56,8% | 9,2% |
| 2010 | 45 570 | 60 815 |
7,4% |
Keel
Kultuur
Muusika
Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu.
Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre. Pillidest on tavalisemad kandlesarnased kantele ja jouhikko ning kasetohust karjasarv.
Kunst
Vanimateks kunstimälestisteks võib pidada neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on neoliitikumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksiajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid.
Puitarhitektuuri kõrget taset näitavad kirikud. Tuntuim on 1714. aastal ehitatud 22 kupliga Kiži Preobraženski (Issanda Muutmise) kirik.
Kuni 1920. aastateni oli ainus kujutava kunsti ala ikoonimaal.
"Kalevala"
"Kalevala", soome rahvuseepose, koostas Elias Lönnrot soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal.
Rahvusköök
Karjalased tarvitavad toiduks palju kala. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka soolatult ning samuti süüakse palju kalamarja. Kaladest keedetakse nii suppe, kui kalavorme, pirukaid, kooke ja kotlette. Tihti lisatakse kalatoitudele piima.
Palju tarbitakse ka liha ja kõiksugu köögivilju. Samuti tarbitakse rohkelt marju ja seeni, mida leidub rohkesti Karjala metsades.
Maitseaineid kasutatakse vähe. Valdavalt piirdutakse soola ja suhkruga.
Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega pirukaid.
Usk
12. sajandil, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks õigeusu. Kaugematel ääremaadel (näiteks Valge mere Karjalas) leidub ka vanausulisi. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. 20. sajandil hakkas laialdaselt levima ateism, sajandi lõpul ka uususundid.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Valter Lang (2018). Läänemeresoome tulemised. Muinasaja teadus 28. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 256
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Karjalased, Eesti Rahva Muuseum
- ↑ Karjalased, karjala keel ja Karjala keeleseadus
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf
- ↑ Narodõ Narodõ Rossii. Entsiklopedija. Moskva: 1994, lk 433.
- ↑ perepis2002.ru
- ↑ Päring Statistikaameti andmabaasist