Kokošnik (arhitektuur)

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Moskva Androniku kloostri Lunastaja kätetatehtud Pühakuju kirikul on nii eri kõrgusega *zakomara* 'd kui ka torni ümbritsevad kokošnikud

Kokošnik (vene keeles кокошник vanavene sõnast кокошь 'kana'^[1]) on Venemaa 16.–17. sajandi kirikuarhitektuuris levinud dekoratiivne arhitektuuridetail, mis kujutab endast ümarkaare- või kiilkaarekujulist zakomara 'ga sarnanevat dekoratiivset viilu. Kokošnikul puudub ehituslik seos siseruumi võlviga, mis on olemas zakomara 'l. Kokošnikud paiknevad ehitisel sageli astmeliste ridadena^[2].

Ajaloost

Esimesed kokošnikud ilmusid kirikuarhitektuuri 15. sajandi lõpul, need olid veel vähe profileeritud ja sarnase kaarelahendusega nagu zakomara 'd. 16. sajandil nende kasutamine levis, neid hakati paigutama dekoratiivsete ridadena ja see muutus eriti populaarseks 17. sajandi arhitektuuris. Kokošnikute ridu võidi paigutada seinte ülaossa, tornide telkkatuste, tambuuride ja ehistornikeste jalamile, aknaraamide kohale või võlvikaart järgides katusele.

Uuesti hakati kokošnikuid kasutama historitsismis pseudovene stiilis.

Pildid

Vanavene arhitektuuris

Moskva Androniku kloostri Lunastaja peakirik zakomara 'de ja kokošnikutega, 15. sajand
Ferapontovo kloostri katholikon (1490)
Kolomenskoje Taevaminemise kirik (1532)
Õndsa Vassili peakirik Moskva Kremlis
Kolomna Nikolai kirik, millel kokošnikute read järgivad võlvi kuju 1577—1578
Nikitinki Kolmainsuse kirik (1628)
Caesarea Gregoriuse kirik Moskvas (1668–1679)
Peaingel Miikaeli kirik Arhangelskojes (1660—1667)