Püstol: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Pistole cz75 hauptbaugruppen.jpg|pisi|CZ 75 lahtivõetunadfydabd۱ ۲ .]] |
[[Pilt:Pistole cz75 hauptbaugruppen.jpg|pisi|CZ 75 lahtivõetunadfydabd۱ ۲ .ca۱٤٤]] |
||
'''Püstol''' on kompaktne, peamiselt poolautomaatne või ühelasuline [[tulirelv]] ([[käsitulirelv]]) või [[õhkrelv]], mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele. |
'''Püstol''' on kompaktne, peamiselt poolautomaatne või ühelasuline [[tulirelv]] ([[käsitulirelv]]) või [[õhkrelv]], mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele. |
||
Redaktsioon: 13. november 2019, kell 17:58
Püstol on kompaktne, peamiselt poolautomaatne või ühelasuline tulirelv (käsitulirelv) või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele.
Valmistatakse ka automaatse tulerežiimiga püstoleid ehk automaatpüstoleid.
Püstol leiutati 15. sajandil. Leiutaja on teadmata. 18. sajandiks hakkas see tähendama käsitulirelvi üldse. Revolver leiutati 19. sajandil.
Arvatakse, et sõna "püstol" pärineb tšehhi sõnast píšťala ('vilepill'). Varem seostati seda Itaalia linna Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss".[1]
Kasutus
Püstolid on kasutatavaimad tulirelvad tsiviikäibes. Samuti kasutatakse püstoleid laialdaselt turvaettevõtetes ja jõustruktuurides (politsei, piirivalve, sõjavägi).
Sõjaväerelvana on püstol kasutusel põhiliselt juhtivkoosseisu, kuulipildurite ja granaadiheiturite sekundaar- või enesekaitserelvana, samuti relvasüsteemi või muu sõjatehnika meeskonnaliikmete enesekaitserelvana.
Võistlusspordis.
Pilte
-
Hussiit 15. sajandil píšťala'ga
-
Püstol 17. sajandi keskpaigast Katalooniast
-
Püstol aastast 1733 Madridist
-
sportpüstol Walther GSP-Expert 22LR
Vaata ka
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Püstol |