Sauna tänav

See artikkel räägib Tallinna tänavast; samanimeliste tänavate kohta vaata lehekülge Sauna tänav (täpsustus)

---

‹ Kaart ajutiselt peidetud (?) ›

Sauna tänav on tänav Tallinna vanalinnas. Sauna tänav algab Viru tänavalt ja lõpeb Väike-Karja tänaval. Sauna tänav on ligikaudu 140 m pikkune.

Hoonestus

Sauna 2

Hoone Sauna 2 rööpaadress on Väike-Karja 3. Hoone alumises osas tegutsevad pelmeenikohvik EAT ja baar-restoran Frank. Varem on seal tegutsenud teiste seas Kaukaasia restoran Must Lammas.

Elamu-ait, Sauna 4

Sauna 4

Esimesed teated Sauna 4 hoone kohta on 1541. aastast, kui linnale kuulunud elamu läks eravaldusesse. Oma tänase üldmahu koos keldri, diele-dornse ning kahe laokorrusega sai maja arvatavasti 15. sajandi esimesel poolel. 18. sajandi alguses liideti majaga mõned loodepoolsed ehitised ja väravahoone ning kinnistu sai hoovipoolsed väljapääsud kolmele tänavale. Ühe elukorruse ja kolme aidakorrusega elamu-aidahoone tüüpilise kitsa fassaadi keskel oli ümarmõikaga astmikportaal ja kaks raidkivipiilaritega kaubaluugiava. Hoone fassaadi on 18. ja 19. sajandil ümber kujundatud. Algsete diele raidraamidega akende asemel on kahel poole portaali suured baroksed aknad. Avade piiretes on kasutatud ka mitmesuguse profiiliga teisases kasutuses raidkive. Tänavajoonel laiaks venitatud dieles on väike võlvitud kamber endise mantelkorstna asemel. Kaheruumilise elamuga liitub hoovil pikk kitsas tagamaja, mille ilmet on hilisemate ümberehitustega tunduvalt muudetud. Kultuurimälestis nr 3078.

Sauna 6 // Müürivahe 19

Elamu-ait, Sauna 6

Sauna tn 6 hoone kohal asus juba 1364. aastal "uus" või selle rajaja, raehärra Hinrik Kroweli jäegi ka "Kroweli" nime kandnud üldkasutatav saun. 1540. aastal suletud sauna meenutab tänaseni kasutusele jäänud tänava nimi. Eravaldusse läinud krunt poolitati 1604. aastal ja hoonestus sellel ehitati kaks sarnast elamut – Sauna t. 6 ja Sauna t. 8. Säilinud Tallinna vanalinnale iseloomulik elamu koos õueansambliga, ehitusaeg on dateeritud 15.–19. sajandisse. Kultuurimälestis nr 3079.

Elamu Sauna 8

Elamu Sauna 8

Ait-Elamu Sauna 10

Sauna 8 // Müürivahe 21

Sauna tn 8-l on Tallinna all-linnale tüüpiline krundistruktuur, kus kitsad krundid läbivad kvartali Sauna tänavast sellega paralleelse Müürivahe tänavani. Sauna tänavale on suunatud peahooned, Müürivahe tänaval paiknevad õueväravahooned. 1540. aastatel oli Sauna 8 ja Sauna 6 kinnistute omanikuks Johan Kampferbeck, kes ehitas elamud Sauna tn 6 ja 8. Kinnistu krunt poolitati 1604. aastal, kuid mõlemad elamud jäid ühise katuse alla. Hoone Sauna 8 // Müürivahe 21 on tüüpiline hiliskeskaegne diele-dornse plaanilahendusega elamu. Hoone keldri ja pööningukorrustel asusid laoruumid. Õue peal asusid hoovimajad ning tagamaja pääsuga Müürivahe tänavale. Hoone moodustab koos tagahoonega (Müürivahe 21) tervikliku ansambli. Hoone pööningukorrusel asub töökorras vints ning keldrikorrusel asuvad keskaegsed võlvid. Müürivahe tn väikeses väravahoones on säilinud keskaegne talumiplaadiga väravaportaal. Hoone üldilmes on säilinud 1862. aastal teostatud ümberehituse jäljed. Uue ilme sai hiliskeskaegne fassaad Sauna tänaval F. Kordese projekti järgi, kui muudeti aknajaotust ja lõhuti aknaavad suuremaks. Tänapäeval on hoone jaotunud mitme korteri vahel. Sauna tn ääres paiknevad II korrusel kaks korterit, I korrusel endised kaupluseruumid, III korrusel väljaehitamata pööning. Müürivahe tänavalt pääseb I korrusel paiknevatesse kaupluseruumidesse, hoovi pealt (kuhu viib Müürivahe tänavalt võlvitud käik) keskmise hoone I korrusele ning välistrepi kaudu II korrusele ning väljaehitatud pööningukorrusele. Müürivahe tänavaäärse hooned on ehitatud 19. sajandi keskel või vähemasti sellel ajal tugevasti ümber ehitatud. 1993. aastal tehti Sauna tn I korrusel kapitaalremont, mille käigus kohandati see kaupluseruumideks. Ajaloolise väärtusega on ka hoovipealne munakivikate ja paeplaatidest jalgteed. Kultuurimälestis nr 3080.

Keskaegne kaubavints Sauna tänava maja pööningul

Sauna 10

Keskaegne kolmest aidast koosnev laohoone pärineb 15. sajandist. Krundil paiknenud elamut ja kolme aita on arhiiviallikatest esmamainitud 1537. aastal. Fassaadide kujundust on muudetud tõenäoliselt 17. sajandi teisel poolel. Hoonet on osaliselt ümber ehitatud ka 18. sajandil ning 19. ja 20. sajandi vahetusel. On teada, et 1726. aastal kuulus hoonestu kaupmees Johan Dockholtzile. Hoone renoveeriti 2013. aastal ja on kasutuses elamuna. Kultuurimälestis nr 3081.

Ajalugu

1329. aastast on esimest korda mainitud praeguse Sauna tänava majade nr 6 ja 8 kohal nn Uut sauna. Ürikutes on säilinud teateid Tallinna linna saunade kohta juba 14. sajandil. Keskaegsed saunad kuulusid linnale ja neid anti rendile.

Sauna tänav Tallinnas on ajalooliselt olnud ka Sauna ulits; saksa keeles Stavenstraße, stovenstrate, bastouenstrate, Badestubenstraße, Badstubenstraße; vene keeles Банная ул.

Välislingid

 Sauna tänav – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis