1789

1789. aasta (MDCCLXXXIX) oli 18. sajandi 89. aasta.

Sündmused maailmas

4. veebruar – George Washington valiti ühehäälselt Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks.
4. märts – New Yorgis tuli kokku esimene USA Kongress.
4. märts – Jõustus Ameerika Ühendriikide põhiseadus.
7. aprill – Türgi troonile tõusis Selim III.

28. aprill – Bounty mäss. Briti laeva Bounty meeskond jättis kapten William Bligh' ja 18 madrust Vaikse ookeani lõunaosas paadiga triivima.

30. aprill – George Washington vannutati Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks.
20. juuni – Prantsuse revolutsiooni avalöögina kinnitasid kolmanda seisuse esindajad nn tenniseväljaku vandega oma otsustavust mitte lahkuda enne põhiseaduse kehtestamist.
11. juuli – Jacques Necker vallandati Prantsusmaa rahandusministri ametikohalt, mis tõi kaasa rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine paar päeva hiljem.

14. juuli (vkj 3. juuli) – Pariisi kodanikud vallutasid tormijooksuga Bastille vangla ja vabastasid vangid. Sellega algas Prantsuse revolutsioon.
4. august – Prantsusmaal likvideeriti feodaalsüsteem.
24. august – Vene-Rootsi sõda: Toimus Ruotsinsalmi esimene merelahing Rootsi ja Venemaa laevastiku vahel.
26. august – Prantsuse Rahvusassamblee kinnitas inimõiguste deklaratsiooni.
29. september – USA Kongress hääletas USA armee moodustamise poolt. Armee koosseisu kuulus algselt tuhat ohvitseri ja sõdurit.
5. oktoober – naiste marss Versailles'sse.
24. oktoober – Algas Brabanti revolutsioon, mida peetakse Belgia rahvusluse esimeseks ilminguks.

Vigala mõisa omanik parun Berend Johann Uexküll kehtestas oma piirkonnas eraseaduse, millega reguleeris talupoegade omavahelisi ja talupoegade suhteid mõisaga. See oli esimene selletaoline Eestis.^[1]

3. jaanuar – Carl Gustav Carus, Saksa arst, maalikunstnik ja filosoof
17. jaanuar – August Neander, saksa teoloog ja kirikuloolane
16. märts – Georg Simon Ohm, saksa füüsik
24. juuni – Faddei Bulgarin, poola päritolu Venemaa kirjanik, ajakirjanik, kriitik, kirjastaja, Napoleoni armee kapten
30. juuni – Horace Vernet, prantsuse maalikunstnik
3. juuli – Johann Friedrich Overbeck, saksa kunstnik
17. juuli – Adolf von Rauch, Eesti arstiteadlane
6. august – Friedrich List, saksa majandusteadlane
9. august – Nicolas Bochsa, tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja
21. august – Augustin-Louis Cauchy, prantsuse matemaatik ja füüsik
15. september – James Fenimore Cooper, ameerika kirjanik
29. september – Peter Joseph Lenné, preisi aednik ja maastikuarhitekt
8. oktoober – William John Swainson, inglise loodusteadlane
28. detsember – Thomas Ewing, USA poliitik
22. detsember Levi Woodbury, USA poliitik

8. jaanuar – Jack Broughton, inglise poksija
12. veebruar – Ethan Allen, ameerika talunik, sõjaväelane ja poliitik
1. aprill – Johann Friedrich Hartknoch, saksa kirjastaja ja raamatukaupmees
7. aprill – Abdülhamit I, Türgi sultan
14. juuni – Tommaso Temanza, itaalia arhitekt
3. detsember – Claude-Joseph Vernet, prantsuse kunstnik
23. detsember – Abbé Charles-Michel de l’Epée, Prantsuse pedagoog, surdopedagoogika rajaja

↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 107