[go: nahoru, domu]

Imerethi piirkond

Imerethi piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) ja ajalooline piirkond Gruusia lääneosas.

Imerethi piirkond
gruusia იმერეთის მხარე
(Imerethis mhare)
Pindala: 6552 km²
Elanikke: 481 500 (2021) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 73,5 in/km²
Keskus: Khuthaisi

Piirkonna ISO 3166 kood on GE-IM.

Loodus

muuda
 
Samtredia kliimadiagramm

Piirkonda ümbritsevad põhjas Suur-Kaukasuse Ratša ahelik ning idast Surami ahelik. Madalamad alad jäävad läände, kus mägialad lähevad üle Kolhethi madalikuks. Piirkonna kõrgeim tipp on 2850-meetrine Mephistskharo ning läänes madalaim Rioni org (27 meetrit üle merepinna).

Peamisteks jõgedeks on Rioni ja tema vasakpoone lisajõgi Kvirila.

Esineb üleujutusi, maavärinaid, maalihkeid.

Madalamatel läänepoolsetel aladel võimaldab vahemereline kliima kasvatada teepõõsast ning lähistroopilisi puuvilju (tsitruselisi), idas viinamarju. Mägedes levivad metsad ning alpi niidud.

Haldusjaotus

muuda

Regioon jaguneb halduslikult kaheksaks rajooniks ja neljaks rajooni staatuses linnaks:

Linnad:
  1. Khuthaisi
  2. Tkibuli
  3. Tskaltubo
  4. Tšiathura
Rajoonid:
  1. Bagdathi rajoon
  2. Haragauli rajoon
  3. Honi rajoon
  4. Samtredia rajoon
  5. Satšhere rajoon
  6. Zestaphoni rajoon
  7. Therdžola rajoon
  8. Vani rajoon

Rahvastik

muuda

Imerethia elanikud on grusiinide subetnos. Grusiinide perekonnanimed lõpevad harilikult liitega -švili ('poeg'), imerethialaste perekonnanimi aga liitega -dze (näiteks Nikolai Tšehidze)

Ajalugu

muuda

Imerethi kui ajalooline piirkond hõlmab Rioni jõe keskjooksul Kolhida madaliku ja seda ümbritsevate mägede ala. Ajalooliseks keskuseks ja pealinnaks on olnud Khuthaisi.

9751442 oli Imerethi ühendatud Gruusia koosseisus. Seejärel oli omaette kuningriik, mis 1555. aastal langes Türgi ülemvõimu alla.

1804. aastal sai Imerethist Venemaa protektoraat ja aastal 1810 liideti ta Venemaaga.