Narva Jumalaema Ilmutamise kirik

Narva Jumalaema Ilmutamise kirik, ka Narva Znamenja kirik (vene keeles Церковь во имя Знамения Божией Матери Tserkov vo imja Znamenija Božijei Materi^[1]) oli Venemaa õigeusu kiriku pühakoda Narvas Jaanilinna linnaosas.

1750. aastal ehitati Narva kindluse garnisonile Jumalaema Tunnustähe ikooni puukirik. Kui vana kirik oli lagunemas, ehitati aastatel 1786–1796 kellegi Peterburi arhitekti projekti järgi uus kivikirik.

1927. aastal oli kiriku asukoht tollaste tänavanimede järgi Ingeri, Uue Liini ja Haigemaja tänava ristumiskohal Torni platsil.^[2]

Kirik oli pühitsetud Jumalaema Tunnustähe ikoonile (Икона Знамение Пресвятой Богородицы Ikona Znamenije Presvjatoi Bogoroditsõ), kõrvalaltarid prohvet Eelijale ja Risti Ülendamisele.

1828. aastal viidi garnisoni kogudus üle Jaani linnuses olevasse Jumalaema Uinumise kirikusse. Narva Znamenja kirik anti Narva Issanda Muutmise peakiriku alluvusse, 1848. aastal aga avati seal iseseisev Narva Znamenja kogudus.

Kirik ei olnud köetav. 1854. aastal ehitati kogudusele kiriku kõrvale köetav Nikolai talvekirik. 1859. aastal ehitati koguduse kalmistule kalmistukirik, mille jaoks moodustati eraldiseisev Peeter-Pauli kogudus.

1855. aastal oli koguduses 150 inimest.^[1]

Vabadussõja ajal kirik purustati, 1923. aastal aga taastati. Aastast 1925 kuulus kirik Narva linna arhitektuurimälestiste hulka.^[3] Narva Jaanilinna Snamenja koguduse matmispaik asus Lilienbachi mõisa maast eraldatud alal^[4].

1939. aastaks oli kirik varisemisohtlikus olukorras. Lae pragunemine ja tugisammaste vajumine olid tingitud hoone välismüüri rajamisest pehmele pinnasele.^[5] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Narva Jumala Ema Ilmumise kogudusele kuulusid kinnistud: Ingeri 27, 40 ja 2. Jaani 28 ja Uusliin 38^[6] ja hoone Elisabeti tänav 7.

Kirik sai kannatada NSV Liidu suurtükiväe tulelöögist 1944. aastal. Pärast Narva vallutamist 1944. aastal lõpetas Narva Jaanilinna Snamenja kogudus tegevuse. 1950. aastate keskpaiku lammutati kiriku varemed.

Jumalaema Tunnustähe ikoon asub praegu Narva Issanda Ülestõusmise peakirikus.^[3]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Vladimir Berens. "Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия". Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II. Lk 243
↑ Narva linna plaan 1927. Eesti Rahvusarhiiv
↑ ^3,0 ^3,1 "Jumalaema Ilmutamise kirik". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2016. Vaadatud 21. veebruaril 2016.
↑ 657. Narva linnas asuvate usuühingute avalikkude matmispaikade maksunormid 1929, 1930 ja 1931 a. peale., Riigi Teataja, nr. 105, 29 detsember 1928
↑ "Kirik kokku varisemas". – Elutõde, 9.06.1939, lk 131.
↑ Narva aadressiraamat 1939/1940. Toimetanud Karl Laas. Narva kinnisvaraomanike nimekiri, http://vana.narvaplan.ee/

Kirjandus

Voldemar Vaga. "Vene arhitektide ja skulptorite teoseid baroki- ja klassitsismi-ajajärgust Eestis. Eesti NSV Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 1. Tartu 1947. Lk 9
Vladimir Berens. "Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия". Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II. Lk 243

Välislingid

[Berens-1] 1,0 ^1,1 Vladimir Berens. "Историко-статистическое описание церквей и приходов Северо-Западных епархий. Часть 2, Эстонская епархия". Tallinn 1974. Käsikiri TLÜAR Baltica kogus, Msc K1-593/I, II. Lk 243

[2] Narva linna plaan 1927. Eesti Rahvusarhiiv

[delfi-3] 3,0 ^3,1 "Jumalaema Ilmutamise kirik". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2016. Vaadatud 21. veebruaril 2016.

[4] 657. Narva linnas asuvate usuühingute avalikkude matmispaikade maksunormid 1929, 1930 ja 1931 a. peale., Riigi Teataja, nr. 105, 29 detsember 1928

[5] "Kirik kokku varisemas". – Elutõde, 9.06.1939, lk 131.

[6] Narva aadressiraamat 1939/1940. Toimetanud Karl Laas. Narva kinnisvaraomanike nimekiri, http://vana.narvaplan.ee/

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]