Kasahstani pealinn

Mitmed Kasahstani linnad on olnud pealinna staatuses. Alates 1997. aastast on riigi pealinn Astana. Enne seda on pealinn olnud Alaş-qala, Orenburg, Kõzõlorda ja aastatel 1929–1997 Almatõ.

Riiklikku pealinnapäeva tähistatakse 6. juulil.

Kasahstani pealinnad

Alaş-qala (1917–1920)

Kasahstani (tollal autonoomse Alaş Orda) esimene pealinn oli aastatel 1917–1920 Alaş-qala (praegune Semej).

Orenburg (1920–1925)

Kasahstani ja Kirgiisia territooriumile moodustatud ning Vene SFNV koosseisu kuulunud Kirgiisi ANSV pealinn oli aastatel 1920–1925 Orenburg (kasahhi Орынбор), mis asus Kasahstani piirist 100 km kaugusel.

Kõzõlorda (1925–1929)

1925. aastal sai haldusüksus nimeks Kasahhi ANSV, mille pealinn oli aastatel 1925–1929 Kõzõlorda (endine Akmetšet (kasahhi Ақмешіт, 'Valge mošee').

Almatõ (1929–1997)

1929. aastal viidi pealinn üle Kasahstani suurimasse linna Almatõsse. Vene NFSV koosseisu kuulunud Kasahhi ANSV lakkas 1939. aastal olemast ning uus haldusüksus Kasahhi NSV oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariikidest. Almatõ (vene keeles ametlikult Alma-Ata) oli Kasahstani pealinn kuni 1993. aastani. Seejärel oli Almatõ Kasahstani Vabariigi pealinn kuni aastani 1997 ja Almatõ oblasti keskus kuni aastani 2001.

Astana (1997–)

1994. aasta suvel esitas president Nursultan Nazarbajev parlamendile ettepaneku nimetada Almatõ asemel pealinnaks 1000 km põhja pool keset Euraasia steppi asuv^[1]^[2] 300 000 elanikuga linn Akmola. Peamiseks põhjuseks oli Almatõ asukoht riigi äärealal, äärmises kaguosas, vaid 35 km Kõrgõzstani piirist, mitte kuigi kaugel Tadžikistanist ja Hiinast. Presidendi soov oli vabaneda Almatõs talle survet avaldanud lõunaoblastite klannijuhtidest ja liigsest ida mõjust^[3] Pealegi on Almatõ ülerahvastatud ja venelaste osakaal linna elanike seas väga suur. Looduslikke võimalusi arvestades planeeriti kunagi Almatõ optimaalseks elanike arvuks 400 000, aga linnas oli rahvaarv juba 1 300 000 (2016. aasta statistika andmeil 1 716 779^[4]). Suure territooriumiga riigi juhtimine kaugelt piiri äärest on raskendatud. Almatõ asub seismiliselt ohtlikus piirkonnas ja on sageli maavärinate läbi kannatada saanud. Samuti asub linn Ili-taguse Alatau mäeaheliku põhjanõlval ning on poolringina ümbritsetud mägedest, kust ähvardavad ohtlikud rusuvoolud. Teisiti öeldes, julgeoleku seisukohalt pole Almatõ geograafiline asend sugugi hea.

President Nazarbajev jõustas oma otsuse 1995. aasta 17. septembril ja kuulutas Akmola Kasahstani uueks pealinnaks.^[5] Pealinna uude paika ümberkolimise ja ehitiste rajamise esialgseks hinnaks arvestati 20 miljardit dollarit.^[6]

Akmola on Išimi jõe vasakul kaldal asuv vana linn, mille nõukogudeaegne nimi oli Tselinograd (vene keeles 'uudismaalinn': целина, 'uudismaa' ja град, 'linn').^[2] Nimi Akmola (kasahhi keeles 'valge haud') muudeti peagi 1998. aastal Astana'ks (kasahhi keeles 'pealinn').^[3] Briti reisiportaali Skyscanner ülevaatest 2010. aasta alguses selgus, et maailma kõige külmemate pealinnade edetabelis oli esikohal Astana 52 külmakraadiga.^[7] 2016. aasta novembris tehti Kasahstani parlamendis ettepanek nimetada pealinn Astana ümber president Nazarbajevi järgi.^[8] 2019. aastal sai linna nimeks Nur-Sultan. 2022. aasta septembris nimetati linn tagasi Astanaks.

Pealinnad tabelina

Nr	Pealinn	Periood	Riik või riigi haldusüksus
1.	Alaş-qala	1917–1920	Ałaş Orda
2.	Orenburg	1920–1925	Kirgiisi ANSV
3.	Kõzõlorda	1925–1929	Kasahhi ANSV
4.	Almatõ	1929–1997	Kasahhi ANSV Kasahhi NSV Kasahstan
5.	Astana	1997–	Kasahstan