Mükeene kultuur

Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk (Hellase III). See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. Mükeene kultuuri ligikaudne ajavahemik oli 1600–1100 ekr.

Agamemnoni surimask

Kultuur on nime saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnesose poolsaarel Argolise maakonna kirdeosas ja oli Mükeene kultuuri keskus. Teised tähtsamad Argolise linnad ja Mükeene kultuuri keskused olid Tiryns, Argos ja Pylos. Mükeene kultuur ulatus kaugelt väljapoole üht maakonda - ka oli Mükeene kultuuri pärane kindlustus Ateenas.

Mükeene kultuuri, Hetiidi riigi, Egiptuse ja Assüüria alad

Sellele perioodile on iseloomulik Minose kultuuri ehk Kreeta kultuuri mõju mandri-Kreekale.

Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr, mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja..

Mükeene kultuuri lõpetas kreeka rahvasterändamine, mille käigus doorlased Mükeene kultuuri linnad 1200. aasta paiku eKr või pisut hiljem vallutasid ja purustasid.

Mükeene keel

Mükeene keeleks nimetatakse Kreetalt ja mandri-Kreekast leitud savitahvleile ja pitsatijäljendeile lineaarkirjas B jäädvustatud raidkirjade keelt 15. kuni 13. sajandist eKr. Mükeene keel on vanakreeka keele eellane. Lineaarkiri B on osaliselt dešifreeritud.

Keraamika

Mükeene kultuuri keraamikat iseloomustab tumedafiguuriline maaling heledal taustal. Mükeene dekoreeritud keraamika juured viivad tagasi hilise pronksiaja algusesse (hiline Hellase I). Mükeene kreeka keraamika tüpoloogia tegi Rootsi arheoloog Arne Furumark kaevamiste põhjal Asine leiukohas. Ta lisas ka keraamiliste nõude vormide nimekirja (Furumark 1-333), mida kasutatakse rahvusvaheliselt Mükeene ja minoilise keraamika kirjeldamiseks.

Mükeene ajalooperiood:
Umbkaudne aeg eKr. Periood
1000 protogeomeetriline
1000–1060 alammükeene (submycenean)
1090–1060 LHIIIC hiline
1130–1090 LHIIIC keskmine
1190–1130 LHIIIC varane
1300–1190 LHIIIB2
1320–1300 LHIIIB1
1350–1300 LHIIIA2
1400–1350 LHIIIA1
1450–1400 LHIIB
1500–1450 LHIIA
1550–1500 LHI