Tutt-tihane

Tutt-tihane (Parus cristatus (L.), syn. Lophophanes cristatus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.

Tutt-tihane
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Tihaslased Paridae
Perekond	Tihane Parus
Liik	Tutt-tihane
Binaarne nimetus
Parus cristatus Linnaeus, 1758
Sünonüümid
Lophophanes cristatus

Tutt-tihase rahvapäraseid nimetused on tutiga tihane, tutt-tihalane ja metsatihane.

Levila

Tutt-tihane on levinud Euroopas Pürenee poolsaarest kuni Uurali mäestikuni.

Kirjeldus

Tutt-tihase iseloomulikem tunnus on teravatipuline musta-valgekirju tutt. Ta toitub aasta läbi peamiselt putukatest. Tutt-tihane on paigalind. Eesti mandriosas on tutt-tihane tavaline haudelind, kuid saartel puudub. Tema pesitsusaegne arvukus on hinnanguliselt 80 000 – 140 000 paari, talvine 200 000 – 300 000 isendit.

Elupaik

Lophophanes cristatus

Tutt-tihane elutseb okasmetsades, eelistades männikuid. Eestis on tutt-tihane eri tüüpi männimetsadele omane lind. Kuusemetsi asustab ta harvemini.

Pesitsemine

Tutt-tihane ehitab pesa enamasti puuõõnsusse, kasutades sageli väike-kirjurähni, põhjatihase ja ka teiste tihaste vanu pesi. Ta võib teha pesa ka puutüve oksaauku või lõhedesse ning kasutab metsa paigaldatud pesakaste. Täiskurnas on 4–7, väga harva 8 valget roostepruunide pisilaikudega muna. Mune hautakse 13–17 päeva. Pojad on pesahoidjad, nad väljuvad pesast kahe- kuni kolmenädalastena ning seejärel püsivad pesitsuskoha läheduses.

Välislingid

• Tutt-tihane andmebaasis eElurikkus