[go: nahoru, domu]
Vikipeedia

Läti: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
(ei näidata 3 kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
33. rida:
}}
 
'''Läti''' ({{keel-lv|Latvija}}, {{keel-liv|Leţmō}}, ametlikult '''Läti Vabariik''' (''Latvijas Republika'', ''Leţmō Vabāmō'')) on [[riik]] [[Euroopa]]s, üks kolmest [[Balti riigid|Balti riigist]].
'''TERE'''
[[Pilt:Latvia 1998 CIA map.jpg|pisi|Kaart]]
Läti asub [[Põhja-Euroopa]]s [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul, [[Eesti]]st lõunas, [[Leedu]]st põhjas. Idas on maapiir [[Venemaa]]ga ja kagus [[Valgevene]]ga. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes [[Liivi laht]]. Lätil ei ole mere[[saar]]i ega asumaid. Pindala on 64 589 km².
115. rida:
Parlamendivalimiste järel on [[Läti president|presidendil]] õigus kuulutada välja peaminister. Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama parlament seim. Valitsusse kuulub 16 ministrit.
 
Läti peaminister on [[ArtursEvika Krišjānis KariņšSiliņa]], kes astus ametisse koos valitsusega [[2315. september|15. jaanuarseptembril]]il [[20192023]].
 
===Välispoliitika===
139. rida:
Lätis on mitmeparteisüsteem, kus ühel parteil on väga harva võimalus üksi seista võimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi.
 
Läti parlamendis onolid 2014. aastast alates järgmised erakonnad ja valimisliidud:
 
* [[Ühtsus (Läti partei)|Ühtsus]] (''VIENOTĪBA'')
310. rida:
===Läti ärkamisaeg ===
{{vaata|Esimene Läti ärkamisaeg}}
Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silma­paistvate nimedega nagu [[KasparKaspars BiezbārdBiezbārdis]], [[Juris Alunāns]], [[Krišjānis Valdemārs]], [[Krišjānis Barons]], [[Atis KronvaldKronvalds]], Joh Jurjān. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega ka tänapäeva Eesti alal, eriti Tartus, kus nad õppisid [[Liivimaa kubermang]]u ainsas ülikoolis – [[Tartu ülikool]]is.
 
===Läti poliitilised organisatsioonid===
337. rida:
Läti püsis Esimese maailmasõja käigus Saksa vägede okupeerituna kuni 1918. aasta [[Novembrirevolutsioon]]ini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni [[Compiegne'i vaherahu]]ga.
 
1918[[18. aastalnovember|18. Lätisnovembril]] 1918 tulid Riias kokku rahvaesindajad ja kuulutasid välja Läti riigi iseseisvuse, kuid [[Kārlis Ulmanis]]e juhitud Läti valitsus aga ei omanud sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ja taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätist. Pärast aga 1919. suvel Lätis baltisakslaste organiseeritud [[Landeswehr]]i palgasõdurite poolt [[Rüdiger von der Goltz]]i juhtimisel Nõukogude [[Punaarmee]] ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisik [[Andrievs Niedra]] juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.
 
Pärast Nõukogude vägede väljaajamist Lätist jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning Saksa Landeswehri vägede [[invasioon]]i peatas 1919. aasta [[Võnnu lahing]]. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis moodustatud ja Eesti toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati Riias Läti [[Kārlis Ulmanis]]e valitsus.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Läti"