Läti: erinevus redaktsioonide vahel

| riigipea_nimi = [[EgilsEdgars LevitsRinkēvičs]]

| valitsusjuhi_nimi = [[ArtursEvika Krišjānis KariņšSiliņa]]

'''Läti''' ({{keel-lv|Latvija}}, {{keel-liv|Leţmō}}, ametlikult '''Läti nabariikVabariik''' (''Latvijas Republika'', ''Leţmō Vabāmō'')) on [[riik]] [[Euroopa]]s, üks kolmest [[Balti riigid|Balti riigist]].

Läti asub [[Põhja-Euroopa]]s [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul. Riik asetseb, [[Eesti]]st lõunas, [[Leedu]]st põhjas. Idas on maapiir [[Venemaa]]ga ja kagus [[Valgevene]]ga. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes [[Liivi laht]]. LätileLätil ei kuuluole mere[[saar]]i ega asumaid. Pindala on 64 589 km².

Läti on [[demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne vabariik]], ningmis kuulub alates 17. septembrist 1991 [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ([[ÜRO]]), 29. märtsist 2004 [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]i ([[NATO]]) ja alates 1. maist 2004 [[Euroopa Liit]]u ([[EL]]).

Läti asub [[Põhja-Euroopa]]s, [[Ida-Euroopa lauskmaa]] lääneosal, [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul. Maapiir oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja [[Leedu]]ga lõunas (570 km). Idapiir [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]iga on 283 km. Kagus on maismaapiir [[Valgevene]]ga (163 km).

Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531&nbsp;km merepiiri. Vaatamata pikale ja laugele merepiirile ei ole Läti territooriumil ühtegi meresaart. 1920. aastal taotlesidtaotles lätlasedLäti endale Eesti territooriumileterritooriumil kuuluvatasuvat [[Ruhnu]] saart Läti omandiks.<ref name="mIToN" />

Läti asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]] serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on moodustanudtekitanud tänapäevase künkliku pinnamoodipinnamoe.

Lätis asubon kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, [[Kurzeme]] südames asub [[Kurzeme kõrgustik]], mis ulatub üle 180&nbsp;m merepinnast. Kirde-Lätis asub [[Vidzeme kõrgustik]], millel on mitu üle 300&nbsp;m ulatuvat tippu, sealhulgas Läti kõrgeim tipp [[Gaiziņkalns]] (312&nbsp;m). Kõrguselt teine mägi Lätis on [[Sirdskalns]]. Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka [[Alūksne kõrgustik]], mis ühineb Eestis asuva [[Haanja kõrgustik]]uga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate kõrgusvahedega. Ka [[Sakala kõrgustik]] ulatub osaliselt Lätti. Kagu-Lätis asub [[Latgale kõrgustik]].

Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub [[Zemgale tasandik]], põhjaosa asub [[Tālava madalik]]ul. Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalikrannikumadalik, mis jätkub [[Leedu]] territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad [[Kesk-Läti madalik]] ja [[Ida-Läti madalik]]. Läti idapiirile ulatub [[Velikaja madalik]]. AntudNeed madalikud on ka kohati soised.

Enamik läti aluspõhjakivimitestaluspõhjakivimeist on pärit vanaaegkonna lõpust, [[Devon]]i ajastust. Riigi edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.

Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaarsedkvaternaari setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad ka paljude jõgede ürgorgudes ka devoni punased liivakivid. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.

Läti ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatestleiduvaist maavaradest lähebkasutatakse kasutuseks ehitustelehituses. Kõrgustike aladelKõrgustikes leidub suurtes kogustespalju liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.

Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist vaid 1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10&nbsp;km², on vaid 15. Suuremad järved Lätis on [[Lubānsi järv|Lubāns]], [[Rāzna järv|Rāznas]], [[Engurese järv|Engures]], [[Asti järv|Asti]] ja [[Usma järv|Usma]]. Sügavaim järv on [[Drīdzis]] (63,1 m).

Kõrgeima võimu organiksorgan on Läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmeline parlament [[Seim (Läti)|seim]] (''saeima'') ja omavalitsuste volikogud.

Läti riigipeaksriigipea on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib seim salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks.

Läti president alates [[8. juuli]]st [[20192023]] on [[EgilsEdgars LevitsRinkēvičs]].

Läti peaminister on [[ArtursEvika Krišjānis KariņšSiliņa]], kes astus ametisse koos valitsusega [[2315. september|15. jaanuarseptembril]]il [[20192023]].

[[1990. aastad|1990. aastate]] Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. [[20. september|20. septembril]] [[2003]] toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liitu astumise poolt. [[1. mai]]l [[2004]] sai Lätist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ([[EL]]) täieõiguslik liige. Läti astus [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]i [[29. märts]]il 2004. Läti osaleb aktiivselt ÜRO rahuvalvemissioonidel.

Läti parlamendis onolid 2014. aastast alates järgmised erakonnad ja valimisliidud:

Suurem osa rahvastikust (umbes 1 150 000 inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses. Maarahvastiku osakaal sealjuures kahanebväheneb üha enam. Ligi kolm neljandikku elanikkonnast elab linnaasulates.

Läti põlisrahvad on [[lätlased]] ja [[liivlased]], kes moodustavad 2016. aasta seisuga 61,8% riigi elanikkonnast. SuurimaksSuurim vähemusrahvuseksvähemusrahvus on [[venelased]], kes moodustavad 25,6% rahvastikust.<ref>http://www.csb.gov.lv/notikumi/2016-gada-sakuma-latvija-par-171-tukstoti-iedzivotaju-mazak-neka-pirms-gada-43973.html</ref> Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989. aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas tol ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni ajal suurenes ka [[ukrainlased|ukrainlaste]] ja [[valgevenelased|valgevenelaste]] osakaal. Alates Läti iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis oluliselt vähenenud.

Eurobarometer 2005 järgi vastas 37% läti elanikest, et nad usuvad [[jumal]]asse. 49% vastasidvastas, et usuvadusub onmingi olemasvaimse mingisugunejõu vaimne jõudolemasollu, ja 10% vastasidvastas, et ei usu mingisugusemingi vaimse jõu ega jumala olemasolu. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli luterlaste osakaal tunduvalt suurem, kui see oli põhiline usutunnistus Lätis. Luterlaste arv on balti riikides vähenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv. On teada, et Lätis elab 182 [[moslemid|moslemit]], kuid eeldatakse, et moslemite arv Lätis on 500–5000.

[[Läti õhuvägi|Läti õhuväe]] pearõhk on suunatud [[õhuseire]]suutlikkuse ja vastuvõtva riigi toetuse osutamise võimekuse väljaarendamisel, sõjalennukeid Lätil pole. Õhuväe arendamiseks vajalikud vahendeidÕhuväes on investeeritud eelkõige [[radar|radarisüsteemidesse]]isüsteemide soetamisele ja viimastel aastatel ka lennuväljade väljaarendamiseleväljaarendamisse.

Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silma­paistvate nimedega nagu [[KasparKaspars BiezbārdBiezbārdis]], [[Juris Alunāns]], [[Krišjānis Valdemārs]], [[Krišjānis Barons]], [[Atis KronvaldKronvalds]], Joh Jurjān. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega ka tänapäeva Eesti alal, eriti Tartus, kus nad õppisid [[Liivimaa kubermang]]u ainsas ülikoolis – [[Tartu ülikool]]is.

1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning 1918. aasta kevadel alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad Venemaale, kus nad teenisid nõukogudeNõukogude võimu, kõige ustavamate ja paremini organiseeritud sõjalise jõuna – [[läti punased kütid|läti küttidena]].

Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad [[Läti Sotsiaaldemokraatia]]liikumise esindajad 30. juulil ([[12. august]]il [[ukj]]) [[1917]]. aastal Riias, [[Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu]] [[Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]], mille koosseisus oli 27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast saksaSaksa vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegutsesid [[Fricis Rozinš]]i juhtimisel enne lõplikku evakueerimist Venemaale [[Cēsis|Võnnus]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valgas]].

Läti püsis Esimese maailmasõja käigus saksaSaksa vägede okupeerituna kuni 1918. aasta [[Novembrirevolutsioon]]ini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni [[Compiegne'i vaherahu]]ga.

1918[[18. aastalnovember|18. Lätisnovembril]] 1918 tulid Riias kokku rahvaesindajad ja kuulutasid välja Läti riigi iseseisvuse, kuid [[Kārlis Ulmanis]]e juhitud Läti valitsus aga ei omanud sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ja taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätist. Pärast aga 1919. suvel Lätis baltisakslaste organiseeritud [[Landeswehr]]i palgasõdurite poolt [[Rüdiger von der Goltz]]i juhtimisel nõukogudeNõukogude [[Punaarmee]] ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisik [[Andrievs Niedra]] juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.

Pärast nõukogudeNõukogude vägede väljaajamist Lätist jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning sakslasteSaksa Landeswehri vägede [[invasioon]]i peatas 1919. aasta [[Võnnu lahing]]. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis moodustatud ja Eesti toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati Riias Läti [[Kārlis Ulmanis]]e valitsus.

<ref name="mIToN">{{netiviide | url = http://www.ruhnu.ee/ajalugu.php | pealkiri = Ruhnu ajalugu|arhiivimisaeg=2009-08-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090813192256/http://www.ruhnu.ee/ajalugu.php | pealkiri = Ruhnu ajalugu}}</ref>

<ref name="X6vXU">[https://web.archive.org/web/20100928014043/http://logistikauudised.ee/Default.aspx?ArticleID=717d3221-460d-4270-8b88-9ef126058d5e Austria oligarh ihaleb Läti transiiti], logistikauudised.ee, 20.09.2010</ref>

* Rein Sikk, [https://www.delfi.ee/d?id=artikkel/20290194 Läti tragöödia: kadunud on 100 000 inimest ja eneseusk]

* [httphttps://majandusepl.delfi.ee/newsartikkel/uudised/d?id=37778635 Läti hakkab kinnisvara ostjatele ja investoritele, kellel ei ole EL-i elamisluba – EL-i elamislubasid jagama], Eesti Päevaleht Online, 4. jaanuar 2011.