'''Läti''' ({{keel-lv|Latvija}}, {{keel-liv|Leţmō}}, ametlikult '''Läti Vabariik''' (''Latvijas Republika'', ''Leţmō Vabāmō'')) on [[riik]] [[Euroopa]]s, üks kolmest [[Balti riigid|Balti riigist]].
[[Pilt:Latvia 1998 CIA map.jpg|pisi|Kaart]]
Läti asub [[Põhja-Euroopa]]s [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul. Riik asetseb, [[Eesti]]st lõunas, [[Leedu]]st põhjas. Idas on maapiir [[Venemaa]]ga ja kagus [[Valgevene]]ga. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes [[Liivi laht]]. LätileLätil ei kuuluole mere[[saar]]i ega asumaid. Pindala on 64 589 km².
Läti on [[demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne vabariik]], ningmis kuulub alates 17. septembrist 1991 [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ([[ÜRO]]), 29. märtsist 2004 [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]i ([[NATO]]) ja alates 1. maist 2004 [[Euroopa Liit]]u ([[EL]]).
==Asend ja piir==
Läti asub [[Põhja-Euroopa]]s, [[Ida-Euroopa lauskmaa]] lääneosal, [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul. Maapiir oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja [[Leedu]]ga lõunas (570 km). Idapiir [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]iga on 283 km. Kagus on maismaapiir [[Valgevene]]ga (163 km).
Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531 km. Vaatamata pikale ja laugele merepiirile ei ole Läti territooriumil ühtegi meresaart. 1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territooriumile kuuluvat [[Ruhnu]] saart Läti omandiks.<ref name="mIToN" />
Läti asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]] serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on moodustanud tänapäevase künkliku pinnamoodi.
Lätis asubon kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, [[Kurzeme]] südames asub [[Kurzeme kõrgustik]], mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub [[Vidzeme kõrgustik]], millel on mitu üle 300 m ulatuvat tippu, sealhulgas Läti kõrgeim tipp [[Gaiziņkalns]] (312 m). Kõrguselt teine mägi Lätis on [[Sirdskalns]]. Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka [[Alūksne kõrgustik]], mis ühineb Eestis asuva [[Haanja kõrgustik]]uga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate kõrgusvahedega. Ka [[Sakala kõrgustik]] ulatub osaliselt Lätti. Kagu-Lätis asub [[Latgale kõrgustik]].
Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub [[Zemgale tasandik]], põhjaosa asub [[Tālava madalik]]ul. Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalikrannikumadalik, mis jätkub [[Leedu]] territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad [[Kesk-Läti madalik]] ja [[Ida-Läti madalik]]. Läti idapiirile ulatub [[Velikaja madalik]]. AntudNeed madalikud on ka kohati soised.
[[Pilt:Latvija fizGeogr.jpg|pisi|Looduskaart]]
===Geoloogiline ehitus ja maavarad===
Enamik läti aluspõhjakivimitestaluspõhjakivimeist on pärit vanaaegkonna lõpust, [[Devon]]i ajastust. Riigi edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.
Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaarsedkvaternaari setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad ka paljude jõgede ürgorgudes ka devoni punased liivakivid. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.
Läti ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatestleiduvaist maavaradest lähebkasutatakse kasutuseks ehitustelehituses. Kõrgustike aladelKõrgustikes leidub suurtes kogustespalju liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.
Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.
|