Johan Vilhelm Snellman
Johan Vilhelm Snellman (12. mai 1806 Stockholm – 4. juuli 1881 Kirkkonummi vald) oli Soome poliitik ja kultuuritegelane, üks fennomaanide juhte.
- Ajalugu lohutab meid sellega, et rahval tõeliselt iseseisvust soovib, on alati võimalus ennast ise kaitsta.
- Rahvasoo maapind on tema ajalugu ja tema taevaks on ta keel. Rahvad, nii nagu üksikisikudki, on ise oma saatuses süüdi; ja nõrkust näitab see, kui süü lükatakse paremale või vasemale, tahtmata seda otsida omaenese põuest.
- Üksnes nooruse unistustes töötavad rahvad inimkonna heaks, tehes üksteisele ohverdusi.
- Keel ei seo üksikisikut üksnes isamaaga, vaid terve ta hõimuga.
- Kuis võikski rahvuse vaimsus väljenduda muus keeles kui tema enda omas?
- Maailmakõiksus on jumala mõte.
- Suurimgi õpetus võib viia pooliku hariduseni, kui sellele ei järgne armastus tõe ja õiguse vastu ning võime tegutseda tõe ja õiguse heaks.
- Tegelikkus on olevik. Üksikisiku, niisamuti kui rahvastegi elus ühendab olevik endas ka minevikku ja tulevikku.
- Tõe olemusse kuulub, et see on eri uskumuste võitluse tulemus.
- Tunne saab tegelikuks kunstis.
- Vaid vähesed meist mõistavad, et kunstiõpingud kuuluvad üldisse humanistlikku haridusse.
- Laine, Jarkko (toim.) "Suuri sitaattisanakirja". Otava, 1989. ISBN 9511109618. (Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)
