[go: nahoru, domu]

Vaidlus on mittenõustumise korduv kinnitamine; ühekordne mittenõustumine on lihtsalt eitus. Enamik vaidlusi nõustumisele ei vii.

Émile Friant, "Poliitiline vaidlus" (1889)
Denton Welsch, "Debatt" (1935)
Margret Hofheinz-Döring, "Dispuut" (1982)

Proosa

muuda
  • Veel toimus vaidlus (ainult et seekord hoidsin ma keele hammaste taga) seltsimees Sannikoviga: et kas saab kirjutada luuletuse sünteetilisest kautšukist. Tema väitis, et - saab, ja et ta kirjutabki selle, sest kõik - võib olla teema. (Mina väitsin endamisi vastu: - "Minu meelest küll vajatakse kautšukki tehastes, mitte luuletustes".) Poeesias on vaja ainult neid asju, mida kellelegi vaja pole. See on - kõige vaesem koht kogu maamunal. Ja see koht on - püha. (Mul on väga raske ette kujutada, et keegi suudaks kirjutada säärase luuletuse - täiesti puhtast südamest, hingest ja hingele.)
    • Marina Tsvetajeva kirjas Ljudmilla Vepritskajale, 9. jaanuar 1940, rmt: Marina Tsvetajeva, "Elu tules. Pihtimused", koostanud Tzvetan Todorov, tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 533-534


  • Veel oli üks tühi vaidlus, kumb oli enne, muna või kana, ja kas olud tegid inimesed või inimesed olud. Ühed inimesed tegid sellised olud, mis tegid teised inimesed — sellised, kes enam teisi olusid ei teinud.


  • Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just nendel on õigus.


  • Mati aga jäi pingi ette seisma.
"Maili, vaata, kui vahva kelk mul on!" uhkustas ta.
"Minu kelk on palju vahvam!" nähvas Maili vastu.
Tegelikult olid laste kelgud täpselt ühesugused, just nagu kaksikud.
"Aga mul on täitsa uus kelk!" kiitis Mati.
"Aga minu kelk on veel palju uuem!" ei jäänud Maili vastust võlgu.
  • Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 7


  • Õieti olen ma veendunud, et Kristus õppis enda kohta palju kasulikku, kui ta kõrbes Saatanat kohtas. Loomulikult oli see vendade kohtumine... inimesed kipuvad liiga kärmesti unustama, et Kurat on Kristuse vanem vend ja vaidlustes kuulub talle kui vanemale teatud eeliseid.



  • Vanemad kohtlesid meid alati täiskasvanutena. Nad ei pidanud loenguid, kuid vastasid kõikidele meie küsimustele, ka lapsikutele. Nad ei kiirustanüd meie diskussioone tagant. Mõnikord võtsid jutuajamised tunde, tavaliselt seetõttu, et nii Craig kui mina armastasime vanemaid küsitleda kõikidel teemadel, millest me veel aru ei saanud. Kui veel väike olin, siis küsisime "miks inimesed tualetis käivad?" või "miks peab tööl käima?" ja siis tulistasime järgmisi küsimusi. Ühe mu esimesi sokraatilisi võite tõi isiklikust uudishimust ajendatud küsimus: "Miks peab hommikusöögiks mune sööma?" See viis meid vestluseni proteiinivajadustest, mille peale uurisin, kas ka maapähklivõi ei võiks valguallikana kirja minna, mis lõpuks, peale pikka debatti, muutis mu ema meelt munade osas, mis mulle niikuinii ei maitsenud. Teades, et olin selle õiguse auga välja teeninud, tegin järgmisel üheksal aastal endale alati hommikusöögiks ilusa suure moosi-maapähklivõisaia, söömata mitte ühtegi muna.
    • Michelle Obama, "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018, lk 37-38

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel