[go: nahoru, domu]

Mine sisu juurde

Belostok

Vikipedii-späi
Belostok
Białystok
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2022) 295,683 ristitud
Pind 102,12 km²
Belostok Białystok
Pämez' Tadeuš Truskolaski
(tal'vku 2006—,
Tadeusz Truskolaski)
Telefonkod +48−85
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan transportkart (2013)

Belostok (pol'š.: Białystok [bʲaˈwɨstɔk], vaug.: Беласток) om lidn Pol'šanman pohjoižpäivnouzmas. Se om valdkundan kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Alaläšan sodaveikundan administrativine keskuz, järed raudtesol'm.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1437. Se sai lidnan statusad vl 1749. Oli tekstil'tegimišton keskuseks 19. voz'sadan toižes polespäi. Vozil 1939 (tal'vku) — 1941 (27. kezaku) da vl 1944 (heinku−sügüz'ku) Belostok mülüi NSTÜ:n Vaugedvenäman NST:ha ühtennimižen agjan keskuseks.

Belostok šingotase erazvuiččiden sobiden tehmižel 20. voz'sadaspäi, torguindal Vaugedvenäman röunal (viž kontrol'punktad ratas röunmal), sömtegimištol (produktad lihas, fruktoiš i maploduišpäi, kül'menzoittud söndtavarad, olud i vodk, surmiden pakuitez), elektrotehnikan pästandal (mašinansauvomižen täht, elektrolämbitimed, koditehnik), metallan ümbriradmižel, plastiktegesiden edheotandal, pumaterialiden tegimel sauvondan täht. Om znamasižid kaikenaigaižid sodapalakundoid lidnan ümbrištos.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn om ümbärtud mecoil. Se sijadase sodaveikundan keskuzpalas, Bäl-jogen randoil (pol'š.: Biała, «vauged», Vislan oigedpol'ne bassein), 120..160 m ü.m.t. korktusil. Matkad Varšavhasai om 188 km suvipäivlaskmha orhal, Vaugedvenäman röunhasai — 54 km päivnouzmha.

Klimat om ven valdmeren, kontinentaližen klimatan pirdoidenke. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +7,7 C°, kezakun-elokun +16,4..+18,4 C°, tal'vkun-uhokun −1,2..−2,8 C°. Ekstremumad oma −35,4 C° (viluku) i +36,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −0,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +16,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus. Paneb sadegid 610 mm vodes, enamba heinkus (86 mm), vähemba kül'mkus-sulakus (31..40 mm kus). Paneb lunt 69 päiväd vodes. Lumikatken korktuz sase 11 santimetrhasai keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..77 % röunoiš keväz'kus-elokus, 85..90 % redukus-uhokus.

Belostokan 28 osedle:d vl 2006, nomer 1 om lidnan keskuz

Belostok jagase nimitadud lidnanlaptoikš (pol'š.: osiedle) vn 2004 redukuspäi. Eziauguižešti niiden lugu oli 27, vspäi 2006 oli 28 (muga mülütihe koumed eländpunktad lidnha), vl 2021 ližaduihe 29. lidnanlaptad.

Edeline lidnan pämez' (pol'š.: Prezydent miasta Białegostoku) om Rišard Tur (Ryszard Tur, 1998 — tal'vku 2006).

Vl 1960 lidnan ristitišt oli 120 921 eläjad, vl 1990 — 270 568 eläjad. Vn 2011 Pol'šanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 295 198 ristitud, vl 2020 — 296 958 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 430 tuhad ristituid elihe ezilidnoidenke vl 2017.

Om erazvuiččiden religijoiden pühäpertid: katoline jumalankodikund, ortodoksine hristanuskond, judaizman pühäpert', mugažo čiganoiden sur' kund eläb lidnas.

Severz-se üläopendusen aluzkundoid om lidnas: Belostokan universitet, Belostokan tehnine i medicinine universitetad, Varšavan aluzkundoiden filialad. Znamasine om Belostokan universitet[1] (pol'š.: Uniwersytet w Białymstoku, 15 tuh. üläopenikoid), om sätud vl 1997 Varšavan universitetan Belostokan filialan alusel (radoi vspäi 1968), siš om kümne fakul'tetad i viž institutad.

Avtobusad i ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Municipaline velokortoman BiKeR-sistem radab vspäi 2014, om 158 km velotehuzid (2020). Belostok ühtenzoitab EÜ:n päivlaskmaižid maid Baltijan maidenke avto- da raudteidme i Suomenmanke. Belostok-päraudtestancii radab vspäi 1861, sen ližaks kuz' penembad raudtestancijad om lidnas.

Ei ole lendimportad lidnal, vaiše Belostok-Kruvläni-lendimpöud (EPBK) kävutase aeroklubal da specialižel aviacijal.

  1. Belostokan universitetan sait (uwb.edu.pl). (pol'š.) (angl.)



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)