‘Ubaydi ajajärk

Ubaidi ajajärk on arheoloogiline ajajärk Mesopotaamias, mis on saanud nime Ubaidi küla ehk Tall al Ubaidi asulakoha järgi.

5. aastatuhandel eKr hakkasid Mesopotaamias elama põlluharijarahvad ning arvukad kultuurid sulasid kokku vähesteks. Tekkis palju ajajärgule nime andnud Ubaidi sarnaseid suuri külasid. Sel ajal tekkisid esimest korda kaubandus, ebaisikulised suhted inimeste vahel (ühiskond) ja sotsiaalne kihistumine. Ehitati esimesed jumalanna Ninhursagi templid. Ubaidi ajajärgul leiutati ratas, mida kasutati esialgu potikedrana.

Ubaidi ajajärgu keraamikale on iseloomulik geomeetriline ornamentika.

Keraamika järgi eristatakse Ubaidi ajajärgus 5 perioodi:

• Eridu keraamika
• Ubaid I/Haji-Mohammedi keraamika
• Ubaid II
• Ubaid III
• Ubaid IV

Neile järgneb Uruki ajajärk.

Ubaidi asulad kaardil koos arvatava üleujutuse alaga.

Arvatakse, et aastatuhande teisel poolel ilmusid Sumeri alale alg-eufratlased ehk ubaidlased, keda peetakse sumerite esivanemateks. Ubaidlased kuivendasid sood, tehes maa põlluharimiseks kõlblikuks. Nad kuivendasid maa ning hakkasid kuduma, nahka ja metalli töötlema, müüri laduma ning saviesemeid valmistama.

Suurimaks asulaks kasvas Eridu, kus elas umbes 4000 inimest.

Välislingid

• Ubaid visit and photos, 2008