Narva raudteejaam
| Narva raudteejaam | |
|---|---|
 Narva renoveeritud jaamahoone | |
| Asukoht | Eesti, Narva |
| Koordinaadid | 59° 22′ 6,5″ N, 28° 11′ 56,7″ E |
| Omanik | AS Eesti Raudtee |
| Avatud | 1870 |
 | |
Narva raudteejaam on Eesti Vabariigi kõige idapoolsem raudteejaam, mis asub Ida-Virumaal Narva linnas aadressil Vaksali tänav 22.
Narva raudteejaamas on kaks perrooni pikkusega 400 m. 2014. aasta sügisel valmis uus 550 mm kõrgune täispikk raudteedevaheline ooteplatvorm.[1] Jaamas on 40 pööret ja 25 raudteed, millest 7 võimaldavad vastu võtta ronge pikkusega 1500 m. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.
Jaamas on tänapäeval kokku 25,1 km rööbasteid ning see laiub kokku 28 hektaril. Narva raudteejaama läbilaskevõime on kuni 23 rongipaari ööpäevas.[2] Narva naaberjaam läänesuunal on Soldina raudteejaam, kus reisirongid alates 2012. aastast ei peatu. 2004. aastal alustas Eesti Raudtee Narva jaama rekonstrueerimist, millega seoses pikendati näiteks osasid jaamateid ja asendati senine turvangusüsteem täielikult uue digitaalse süsteemi vastu.[3]
Reisirongiliiklus
[muuda | muuda lähteteksti]Narva raudteejaam on Tallinna–Narva rongiliini lõpp-peatus. Lisaks peatuvad piirikontrolliks Narva raudteejaamas ka Tallinna–Moskva reisirongid.
Päevas läbib jaama 5 rongi, sh 2 Ekspressreisi ja 3 kiirreisi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Narva raudteejaam avati 1870. aastal seoses Balti raudtee (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Raudtee avati pidulikult 5. novembril 1870 (vana kalendri järgi 24. oktoobril), kui Narva jaamas (kahe kubermangu piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong.
Narva esimene, II klassi jaamahoone ehitati koos raudteeliiniga tüüpprojekti järgi. Puidust ehitis oli kivist keskosaga ja analoogne Rakvere jaamahoonega. Hoone purustati Eesti Vabadussõjas 1919. aastal.
Raudteejaama hoone
[muuda | muuda lähteteksti]1922. aastal ehitati Narva uus puidust jaamahoone, mis hävis Teises maailmasõjas. Tänapäeval on kasutusel uusklassitsistlikus stiilis kivihoone, mis on raudteel reisijatele ühtlasi ka piiripunkt.[4] Viimase jaamahoone puhul torkab esile dekoratiivne paekasutus, mis kombineerituna krohvipinnaga on meie stalinistlikus arhitektuuris pigem erandlik ja mõjub küllaltki historitsismimaigulisena.[5] 2017. aastal võeti Narva raudteejaama peahoone[6] (koos Valga jaamahoonega) arvele kultuurimälestisena.[7]
Tänapäevaks on hoone renoveeritud. Narva raudteejaama peahoone on arhitektuurselt üks kõige väärtuslikumaid ja esinduslikumaid suuri stalinistlikus arhitektuuristiilis jaamahooneid Eestis. Hoone on säilinud suures osas autentsena, algse mahu ja dekoorirohke välisilmega. Jaamahoone on erandliku materjalikasutusega, kus dekoratiivset paekivi on kombineeritud krohvipinnaga.
Jaamahoonest linna pool (põhja pool) on väljak ja haljasalad, mida koos võib tinglikult nimetada jaama pargiks. Hoone mõlema otsa juures oleval kõrghaljastusega haljasalal paikneb purskkaev. Jaamahoonest umbes 80 meetrit idas raudtee ääres asetsevad väga lähestikku ehitatud kauba-pagasiladu ja kaubakontor, mille alumisel korrusel on garaažid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
- ↑ Taristu Eesti Raudtee
- ↑ Eesti Raudtee alustas Narva jaama rekonstrueerimist Ärileht, 22.10.2004
- ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
- ↑ Leele Välja: 20. sajandi Eesti raudteejaamad, lk 126. Tallinn 2012
- ↑ Narva raudteejaama peahoone, nr 30380, Kultuurimälestiste register
- ↑ Muinsuskaitse alla võeti kaks uhket jaamahoonet Postimees, 26.09.2017
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva raudteejaam |
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
- Narva raudteejaam 1913.a; Raudteed Eestis
- YouTube'i video: rongiliiklus Narvas
| Eelnev peatus |  |
Järgnev peatus |
 Vaivara
|
 |
 Jaanlinn (Ivangorod) 
|