Nehatu vald
|
See artikkel on Harjumaa Jõelähtme kihelkonna vallast; Läänemaal Karuse kihelkonnas oli Nehatu-Pivarootsi vald |
Nehatu vald (1866–1891 Nehatu-Väo vald[1]) oli vald Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Nehatu vald oli üks Eesti valdu, kus kehtis pidevalt sõjaseadus/kaitseseisukord.
1918. aasta veebruaris ostis Nehatu vallavalitsus taanduvatelt Vene sõjaväelastelt 20 suurtükki, kuulipildujaid, püsse, telefoniaparaate, padruneid, sineleid, sõduripluuse ja muud varustust. 25. veebruaril 1918 Saksa sõjavägi konfiskeeris varustuse ja viis rongiga minema. 26. jaanuaril 1920 nõudis vallavolinik H. Tamm konfiskeeritud varanduse hüvitamist 2 539 400 margaga.[2]
30. jaanuaril 1934 tühistas Raasiku rahukohtunik Nehatu vallavolikogu valimised[3].
Aastal 1939 liideti Viimsi vallaga ja moodustus Iru vald.
Vallavanemad
1879. aastal oli Nehatu vallavanem Priidik Potisepp.[4]
1924. aastal oli vallavanem Hans Sommerling, kommunistliku mässaja Arnold Sommerlingi isa.[5]
1928. aastal oli vallavanem Konstantin Jüssi.[4]
1938. aastal oli Nehatu vallavanem Johannes Mõisama.[6]
Viited
- ↑ Nehatu vald Rahvusarhiivi Eesti ala valdade registris 1866–1917 (vaadatud 21.03.2016)
- ↑ "Nehatu vabariik". Vaba Maa, 24. veebruar 1938, nr. 46, lk. 7.
- ↑ Nehatu valib uuesti. Rahvaleht, 1. veebruar 1934, nr. 13, lk. 4.
- ↑ 4,0 4,1 Tallinn, Narva mnt. 154. Arhitektuuriajalooline ülevaade. ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee. Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut. Tallinn, 1987
- ↑ "A. Sommerlingi isa raske seisukord". Vaba Maa, 6. detsember 1924, nr. 283, lk. 6.
- ↑ "Nehatu vabariik". Vaba Maa, 24. veebruar 1938, nr. 46, lk. 7.
Kirjandus
- "A. Sommerlingi isa raske seisukord". Vaba Maa, 6. detsember 1924, nr. 283, lk. 6.
- Nehatu vallaisade mure. Vaba Maa, 14. juuli 1929, nr. 160, lk. 8.
- "Nehatu vabariik". Vaba Maa, 24. veebruar 1938, nr. 46, lk. 7.