[go: nahoru, domu]
Mine sisu juurde

Dudukk

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Armeenia pillist; Bulgaaria pilli kohta vaata artiklit Balkani dudukk
Dudukk

Dudukk (armeenia keeles դուդուկ duduk; ծիրանափող tsiranap’vogh – vanaaega tagasi ulatuv nimetus) on puupuhkpillide hulka kuuluv Armeenia traditsiooniline muusikainstrument.[1] Variatsioonid sellest instrumendist on populaarsed Ida-Euroopas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias.[2]

Dudukk on selliste Ida-Aasia muusikainstrumentide nagu Hiina guan, Korea piri ja Jaapani hichiriki kauge sugulane. Erinevalt teistest topeltlesthuuliku ehk trostiga instrumentidest (oboe, pommer), on dudukil suhteliselt lai huulik (proportsionaalselt instrumendiga) ning pill on kujult silinderjas, mitte otsast kooniline või lehterjas nagu oboe või pommer.

2005. aastal lisas UNESCO Armeenia dudukimuusika Inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.[3][4][5]

Nimetus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetust "dudukk" kasutatakse tihti kokkuvõtvalt nimetuste doudouk või duduk (դուդուկ) asemel, hääldatakse [duˈduk], ja tsiranapogh (ծիրանափող), hääldatakse [tsiranap’vogh]. Armeenias kutsutakse seda instrumenti ka "tsiranapogh" (armeenia keelest otsetõlkes "aprikoositoru", փող (p’vogh) tähendab ka 'puhkpill' või 'trompet'.[6]
Sõna päritolult on "duduk" armeenia keeles laensõnana ning on tuletatud türgikeelsest sõnast "düdük",[7][8] Tõenäoliselt on sel nimetusel onomatopoeetiline (häälest tuletatud) päritolu.
Teise teooria kohaselt tuleneb sõna "dudukk" prototürgi sõnast *dǖtük ('toru'), mis omakorda pärineb protoaltai sõnast *tū́ti ('toru, ümar nõu, soon').[9] Arvatavalt Ottomani okupatsiooni ajal Armeenias asendus instrumendi antiikajast pärinev originaalnimetus "tsiranapogh" (Ծիրանափող) nimetusega "duduk". Intuitiivseid sarnasusi on toodud välja ka sõnaga duda sellest slaavi keeltele omaselt hellitussõna moodustamisel (dudka).[10]
Seda Armeenia instrumenti ei tohi segi ajada samanimelise Loode-Bulgaaria folkinstrumendiga balkani dudukk.

Ülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]
Duduki huulik

Dudukk on topeltlesthuulikuga muusikainstrument ning teda peetakse päritolult iidseks, olles olnud olemas juba alates 5. sajandist pKr, kuigi on Armeenia õpetlasi, kes usuvad, et see pill oli olemas isegi juba rohkem kui 1500 aastat enne 5. sajandit.[11] Vanimad dudukisarnased instrumendid tehti luust või roost (pilliroost). Tänapäeval tehakse dudukke eranditult puust ja koos suure trostiga. Dudukkide tegemiseks kasutatakse põhiliselt aprikoosipuude puitu.

Duduki hääl sõltub tugevalt regioonist, kus seda instrumenti tehakse ja mängitakse. 20. sajandil hakati Armeenia dudukke standardiseerima diatoonilisse skaalasse ja heliulatuselt üheoktaviseks. Alteratsioonilisus või kromaatilisus saavutatakse kasutades vastavaid sõrmitsemistehnikaid. Instrumendi keha võib esineda samuti erinevates pikkustes, sõltuvalt instrumendi soovitud heliulatusest ja geograafilisest regioonist. Pardi nokka meenutav huulik (armeenia keeles եղեգն, eġegn) on tehtud ühest või kahest tükist. Erinevalt teistest topeltlesthuulikuga instrumentidest on duduki huulik suhteliselt lai, andes dudukile niimoodi talle omapärase leinava heli kui ka instrumendi mängimisel vajaduse puhumisel rohkelt pingutada hingetõmmete tegemisel. Armeenias kutsutakse duduki mängijat dudukahar (դուդուկահար).

Dudukil muusikapala esitaja kasutab instrumendi mängimise jätkamiseks oma põskedesse varutud õhku, ise samal ajal uut õhku nina kaudu kopsudesse juurde tõmmates. Ehk duduki mängimine käib õhu väljapuhumise ajal seda samaaegselt sisse hingates.
Sellist tsirkulaarset hingamist kasutatakse tavaliselt kõikide Lähis-Ida topeltlesthuulikuga instrumentide mängimisel.[12] Dudukki mängitakse tihti ka koos teise saatva "dum dudukiga", mis annab muusikale rohkem energilisust ja tonaalset atmosfääri ning ka harmoonilisust.[13]

Duduki mängija ehk dudukahar

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Armeenia musikoloogid väidavad, et on tõendeid, et dudukke mängiti juba ajal 1200 aastat eKr, kuigi Lääne õpetlased pakuvad dudukkide kasutusajaks viimast 1500 aastat.[14] Armeeniast ja Kaukasusest võib leida dudukkide erinevaid variante. Armeenia dudukimuusika ajalooliseks alguseks peetakse Armeenia kuninga Tigran Suure valitsemisaega (95–55 eKr).[15]
Etnomusikoloog Dr. Jonathan McCollumi väitel on mainitud seda instrumenti arvukates keskaegsetes käsikirjades ning tema arvates on see ainus tõeline armeeniapärane muusikainstrument, mille traditsioon on säilinud läbi ajaloo tänapäevani ning seetõttu näeb seda instrumenti kui Armeenia rahvusliku identiteedi olulist sümbolit. Tähtsaim duduki omadus Dr. Jonathan McCollumi arvates on selle instrumendi võime väljendada armeenia keelele omapärast keeletunnetust ja ka dialektilisust, mida peab ka üheks suurimaks väljakutseks dudukimängijatele.[16]

Balkani dudukk

[muuda | muuda lähteteksti]

Samas kui nimetus "dudukk" vihjab tavaliselt sellel leheküljel kirjeldatud topeltlesthuulikuga instrumendile, on olemas ka täpselt sama nimega, kuid teistsugune instrument, mis pärineb Loode-Bulgaariast. Selleks on lamedalt suletud otsaga flööt, mis meenutab fruulat, Makedoonias tuntud nimetusega "kaval" või "kavalče"[17], Loode-Bulgaarias kui "duduk" (дудук).[18][19]
Balkani duduk valmistatakse tavaliselt kas vahtra või mõnda muud liiki puu puidust ning see esineb kahes suuruses: 700–780 mm ja 240–400 mm (lühem on "duduce"). Seda tüüpi dudukki on väidetavalt kergem mängida.

Dudukk filmimuusikas

[muuda | muuda lähteteksti]

Duduki helid, kui mitte instrument ise, on saanud tuntuks suurele hulgale publikule läbi populaarsete filmide filmimuusika.
Alustades duduki kasutamisest Peter Gabrieli poolt Martin Scorsese filmis "Kristuse viimane kiusatus" on duduki arhailist ja leinavat heli vastavate meeleolude loomisel kasutatud veel mitmetes teistes filmižanrites. Djivan Gasparyan mängis dudukki näiteks filmidele "Gladiaator", "Süriaana" ja "Vereteemant".[20] Dudukki on kasutatud laialdaselt ka filmis "Lahingulaev Galaktika" (Battlestar Galactica).[21] Samuti võib dudukihelisid kohata filmis "Narnia kroonikad: lõvi, nõid ja riidekapp".[22]

Dudukk popkultuuris

[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel seitsmenda koha saanud Armeenia laulus "Apricot Stone" mängis dudukki üks maailma tuntumaid dudukimängijaid: Djivan Gasparyan.

Prantsuse-Ameerika indie-rock'i bänd Deleyaman on esimene alternatiivmuusika ansambel, kes on kasutanud dudukki kõigis oma albumites mängituna Gerard Madiliani poolt, kes on ka bändi alaline liige.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Simon Broughton jt. World music: the rough guide, kd 1, 1999. Google'i raamat
  2. ↑ [1] UNESCO/Culture/Armenia
  3. ↑ The Armenian duduk as a "Masterpiece of the Intangible Heritage of Humanity"
  4. ↑ UNESCO: The Armenian Duduk and its music
  5. ↑ Farmer, H.G. "Mizmār." Encyclopaedia of Islam, 2nd Ed., v. 7. P. Bearman et al. (eds.) Leiden: Brill, 1993, p. 209.
  6. ↑ http://translate.google.ee/
  7. ↑ "Дудук." Great Soviet Encyclopedia.
  8. ↑ Russian language dictionary in 4 volumes. Volume 1. 1999
  9. ↑ *tū́ti Sergei Starostin, Vladimir Dybo, Oleg Mudrak (2003), Etymological Dictionary of the Altaic Languages, Leiden: Brill Academic Publishers
  10. ↑ "дуда" in М. Фасмер (1986), Этимологический Словарь Русского Языка (Москва: Прогресс), 2-е изд. – Перевод с немецкого и дополнения О.Н. Трубачёва
  11. ↑ Broughton, Simon; Ellingham, Mark; and Trillo, Richard (1999). World Music: Africa, Europe and the Middle East, p.334. ISBN 9781858286358.
  12. ↑ Albright, Ch. "BĀLĀBĀN." Encyclopaedia Iranica.
  13. ↑ [2] Duduk Info at Ethnicinstruments.co.uk
  14. ↑ Encyclopedia.com:DJIVAN GASPARYAN
  15. ↑ "The roots of Armenian duduk music go back to the times of the Armenian king Tigran the Great (95–55 BC)": "The Duduk and its Music. UNESCO. Accessed February 8, 2010.
  16. ↑ Turpin, Andy."Nothing Sounds Armenian Like a Duduk: ALMA Lecture". The Armenian Weekly. 12.02.2010. Vaadatud 13.12.2013.
  17. ↑ "www.macedoniadirect.com/instruments/supelki.htm". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2006. Vaadatud 13. detsembril 2013.
  18. ↑ "Дудук : Horo.bg – българският сайт за народни хора, песни, танци, обичаи, фолклор". Horo.bg. Vaadatud 22.09.2013.
  19. ↑ Balkani duduki detailsemaks kirjelduseks (bulgaaria keeles), vaata: http://www.bgjourney.com/Bit%20t%20Kultura/Old%20gloss/Old%20gloss%20Du.html
  20. ↑ Gasparian article at imdb.com
  21. ↑ Duduk article from composer Bear McCreary's Battlestar Galactica site
  22. ↑ "Harry Gregson-Williams Talks Narnia & Narnian Lullaby Clip". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2012. Vaadatud 3. juulil 2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dudukk&oldid=6290634"