Gustav Meyrink
Gustav Meyrink (kodanikunimi Gustav Meyer; 19. jaanuar 1868 Viin – 4. detsember 1932 Starnberg) oli austria kirjanik.
Gustav Meyrink sündis Viinis Württembergi ministri Karl von Varnbüleri ja juudi rahvusest näitlejanna Maria Wilhelmina Adelheyd Meieri abieluvälise lapsena. Kuni kolmeteistkümnende eluaastani elas Meyrink põhiliselt Münchenis, siis lühemat aega Hamburgis ning 1883. aastal kolis ta koos emaga Prahasse. Prahas elas ta järgmised kakskümmend eluaastat.
1889. aastal asutas ta koos oma sugulase Christian Morgensterniga oma panga "Meier & Morgenstern". 1902. aastal süüdistati teda pettuses ning pidas paremaks äritegevus lõpetada.
1892. aastal plaanitses hingelises kriisis Meyrink enesetappu. Ta istus revolver käes oma toas kirjutuslaua taga ning kavatses ennast maha lasta. Korraga kuulis ta krabinat ning keegi lükkas ukse alt tuppa brošüüri "Über das Leben nach dem Tode" ("Elust pärast surma").[1] Meyrink oli juhtunust väga üllatunud ning hakkas huvi tundma okultsete ja müstiliste nähtuste vastu. Temast sai koguni Praha teosoofilise looži "Zum blauen Stern" juht.
Kirjanduslikku tegevust alustas Meyrink 1903. aastal ajakirja "Simplicissimus" kaastöölisena. Samal aastal ilmus ta esikraamat "Der heiße Soldat und andere Geschichten" ("Kuum sõdur ja teisi jutte"). Enam-vähem sel ajal kolis Meyrink Viini. 1905. aastal Meyrink abiellus, neil oli kaks last. Et perekonda ülal pidada, pida ta tegelema ka tõlketööga. 1911. aastal kolis Meyrink koos perekonnaga Müncheni lähedale Starnbergi.
Väga suurt tähelepanu äratas Meyrink oma esoteeriliste romaanidega, kus tegeldi müstiliste ja okultsete teemadega. 1915. aastal ilmus tal romaan "Der Golem", mis osutus väga populaarseks. Edukateks kujunesid ka Meyrinki järgmised romaanid "Das grüne Gesicht" ("Roheline nägu") ja "Walpurgisnacht" ("Volbriöö") (mõlemad 1917). [[1921]. aastal ilmus romaan "Der weiße Dominikaner" ja 1927. aastal "„Der Engel vom westlichen Fenster" ("Läänepoolse akna ingel").
Meyrinki elu lõpp kujunes traagiliseks. Tema poeg Fortunat vigastas ennast 1932. aasta talvel suusatades nii rängalt, et jäi halvatuks. 12. juulil 1932 sooritas ta 24-aastaselt enesetapu.
Gustav Meyrinki teoste tõlked eesti keeles
- "Doktor Cinderella kasvud". Tallinn, 1923
- "Golem" Tartu, 1930, 2. tr. Tallinn, 1994
- "Mees pudeli pääl" Tallinn, 1923
- "Milleks on õigupoolest hea valge koerasitt : lugusid "Saksa pürjeli imesarvest" Tallinn, 2010
- "Naisori Rhodosest" Tallinn, 1922
- "Poisu" Tallinn, 1921
- "Präparaat" Tartu, 1916
- "Roheline nägu : okultistlik romaan" Tallinn, 2003
- "Valge Dominiiklane : nähtamatu mehe päevikust" Tallinn, 2003
- "Volbriöö : fantastiline romaan" Tallinn, 1996