Hauteville

See artikkel räägib suguvõsast; Aisne'i departemangu valla kohta vaata artiklit Hauteville'i vald (Aisne); Ardennesi departemangu valla kohta vaata artiklit Hauteville'i vald (Ardennes); Pas-de Calais' departemangu valla kohta vaata artiklit Hauteville'i vald (Pas-de-Calais); Marne'i departemangu valla kohta vaata artiklit Hauteville'i vald (Marne)

Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Nad osalesid ka normannide vallutuses Inglismaal.

Päritolu

Manche'i departemang, Hauteville-la-Guichardi paiknemine

Perekonna juured olid normanni viikingites, kes asusid Normandiasse 10. sajandil. Nad põlvnesid Hialltist, normannist, kes asus Cotentini poolsaarele ja asutas küla nimega Hialtus Villa (Hauteville), millelt perekond oma nime võttis. Millisest Hauteville külast (mis võib tähendada lihtsalt "suurt linna") perekond oma nime tõmbas, on raske kindlalt tuvastada, kuigi moodne teadus soosib Hauteville-la-Guichardi.

Esimene perekonnast, kes meile teada on, oli Tancrède de Hauteville, samanimelise villa asutaja. Ta jäi kuni oma surmani (u. 1041) Normandia väikeparuniks, kuid tal oli kaksteist poega ja vähemalt kaks tütart oma kahe naise Murielle'i ja Frédésende'iga. Tema väike pärand ei olnud kindlasti piisav tema poegade maa- ja aunälja rahuldamiseks ja nii läks kaheksa kaheteistkümnest lõunasse Mezzogiornosse oma õnne otsima.

Mezzogiorno

Pikemalt artiklis Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Vanimad kaheteistkümnest pojast, Guillaume ja Drogon, saabusid lõunasse esimestena umbes aastal 1035. Siin paistsid nad silma kreeklaste vastu, nii et Guillaume sai Apuulia ja Calabria krahviks ja Ascoli isandaks ning Drogon sai Venosa isandaks. Aastal 1047 kinnitati Drogon keiser Heinrich III poolt Guillaume'i pärijaks ja Saksa-Rooma keisri otseseks vasalliks. Nende järgmine vend Onfroi oli Drogoni järglane ja alistas paavst Leo IX Civitate lahingus, tehes Hauteville'i võimu suurimaks Lõuna-Itaalia piirkonnas. Omakorda tema järglane oli neljas vend Robert Guiscard, esimene Tancrède'il teise naisega.

See oli Robert Guiscard, kes alustas Sitsiilia vallutamist, millest seitsekümmend aastat hiljem sai Sitsiilia kuningriik, kui ta jõuliselt taasalustas sõda Bütsantsi vastu. Koos vapra sõjameheoskusega, mida näitas tema noorem vend Roger Bosso, hakkasid need kaks Vahemere piirkonnas tuntust koguma. Apuulia Guillaume'i järgi ei olnud Guiscard kuni Sitsiiliasse sissetungini praktiseerinud meresõda, kuigi tema normanni juurte põhjal võiks teisiti arvata. Selle vallutuse ajal katsetasid Guiscard ja tema laevajuhid võimet transportida üle 200 sõduri kõigest 13 laevaga, millel oli mõju normannide Inglismaa vallutusele. Aastal 1059 tegi paavst temast hertsogi ja andis talle veel vallutamata Sitsiilia emiraadi Sitsiilia, mille ta aastal 1071 andis koos krahvitiitliga noorimale vennale Roger Bossole. Guiscardi pärijad Bohémond ja Roger Borsa võitlesid pärandi üle ja Sitsiilia Roger hakkas perekonna Apuulia haru varjutama. Roger ühendas Sitsiilia kreeka, langobardi, normanni ja saratseeni elemendid ühtse valitsemise alla ja ei lubanud religioossetel erimeelsustel oma vallutusi rikkuda. Kasutades sarnast taktikat, nagu selleaegse Hispaania kokkulepe La Convivencia, oli Roger võimeline rakendama "vallutus kohanemise kaudu" poliitikat, et ühendada saar, vaatamata märkimisväärselt arvukale moslemielanikkonnale.

Roger pärandas võimsa riigi oma noortele poegadele Simonile ja Rogerile. See oli Roger, kes aastal 1105, pärast Simonilt kõige pärimist, alustas kõigi Hauteville valduste: Apuulia ja Calabria (siis Borsa poja Guillaume II valitsemise all) ning Taranto (mis oli Bohémondile Apuuliast ilmajätmise puhul lohutuseks antud) oma Sitsiiliaga kokku liitmist.

Sitsiilia kuningriik

Pikemalt artiklis Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik tema asutaja Roger II surma ajal aastal 1154

Pärast Guillaume'i surma aastal 1127 jõustus hertsogkonna ja krahvkonna liitmine ja algas Rogeri kroonijahtimine. Uskudes, et antiikajal valitsesid Palermot kuningad, andis Roger oma toetuse vastupaavst Anacletus II-le ja krooniti 1130. aasta jõulupäeval nõuetekohaselt Sitsiilia kuningaks.

Roger veetis enamuse kümnendist alates oma kroonimisest ja lõpetades oma suurte Ariano assiisidega tõrjudes üht või teist sissetungijat ja surudes maha oma esmaste vasallide mässe: Bari Grimoald, Capua Robert, Alife Rainulfo, Napoli Sergio jne. Aastal 1139 sai Roger Mignano lepinguga tunnustuse seaduslikult paavstilt. See oli admiral Antiookia Giorgio teene, et Roger asus siis vallutama Mahdiat Aafrikas, võttes mitteametliku tiitli "Aafrika kuningas".

Rogeri poeg ja järglane oli Guillaume Paha, kuigi tema hüüdnimi tulenes peamiselt tema ebapopullaarsusest kroonikute hulgas, kes toetasid parunite mässe, mille Guillaume maha surus. Tema valitsemine lõppes rahuga (1166), kuid tema poeg Guillaume Hea oli väike. Poisi asevalitseja ajal aastani 1172 nägi kuningriik segadust, mis peaaegu hävitas valitseva perekonna, kuid lõpuks piirkond rahunes ja Guillaume II valitsemist mäletatakse kui kahte kümnendit peaaegu kestvat rahu ja heaolu. Selle, kui millegi muu, eest sai ta hüüdnime "Hea". Tema surm ilma pärijatete aastal 1189 viis piirkonna siiski kaosesse.

Tancrède de Lecce hõivas trooni, kuid pidi võitlema oma kauge nõbu Roger d'Andria mässuga ja keiser Heinrich VI sissetungiga oma naise Costanza nimel, kes oli Roger II tütar. Costanza ja Heinrich võitsid lõpuks ja kuningriik langes aastal 1194 Hohenstaufenitele. Costanza kaudu läks Hauteville veri siiski suurele keisrile Friedrich II.

Ristisõjad

Lähis-Ida aastal 1135, Esimese ristisõja tulemusel moodustatud ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega.

Eelpoolnimetatud Bohémond sai aastal 1088 lohutuseks Taranto vürstkonna, mis oli Apuulia hertsogkonna osa, viimane langes nende isa soovi kohaselt tema vennale Roger Borsale. Bohémond ei jäänud kauaks oma uut vürstkonda nautima. Ajal, kui tema onu ja vend piirasid Amalfit, ühines ta läbiminevate ristisõdijatega nende teel Palestiinasse. Tema väes oli tema vennapoeg, noormees nimega Tancrède.

Bohémond oli ristisõdijate loomulik juht, kuid triki abil võttis ta Antiookia ja ei läinud koos ülejäänud vägedega edasi Jeruusalemma, jäi selle asemel äsjavallutatud linna, et endale vürstkond kujundada. Tancrède lahkus ka ristisõjast Herakleia Kybistras Kiliikia vallutamiseks. Suur riik, nagu üks tema nõbudest oli Euroopas sepistanud, oli Bohémondi jaoks siiski võimatu. Ta kaotas rängalt Harrani lahingus ja oli hiljem sunnitud sõlmima Devoli lepingu Bütsantsiga. Siiski päris tema poeg Bohémond II ristisõdijate riigi. Tema omakorda andis selle oma ainsale tütrele Costanzale, kes valitses seda aastani 1163.

Tancrède'il oli suur võimalus saada Galilea vürstkond Godefroy de Bouilloni toetusega, kuid ta loobus sellest aastal 1101.

Sugupuu

Tancrède'il ja tema esimesel naisel Murielle'il olid järgmised järglased:

Guillaume Raudkäsi, Apuulia krahv (1042–1046)
Drogon, Apuulia krahv (1046–1051)
Onfroi, Apuulia krahv (1051–1057)
- Abagelard (surnud aastal 1081)
- Herman, Cannae krahv (1081–1097)
Godefroi, Capitanata krahv (surnud aastal 1071)
- Robert I, Loritello krahv (1061–1107)
  - Robert II, Loritello krahv (1107–1137)
    - Guillaume, Loritello krahv (1137, surnud ?)
Serlon I, Normandia pärandi pärija
- Serlon II (surnud aastal 1072), abiellus Boiano krahvi Roger de Moulins'i tütrega.
  - Serlon III

Tancrède'il ja tema teisel naisel Frédésende'il olid järgmised järglased:

Apuulia ja Calabria hertsogkond Itaalia ja Balkani poliitilises kontekstis aastal 1084.

Robert Guiscard, Apuulia krahv (1057–1059) ja hertsog (1059–1085)
- Bohémond I, Taranto (1088–1111) ja Antiookia vürst (1098–1111)
  - Bohémond II, Taranto (1111–1128) ja Antiookia vürst (1111–1131)
    - Costanza, Antiookia vürstinna (1131–1163)
- Roger Borsa, Apuulia hertsog (1085–1111)
  - Guillaume II, Apuulia hertsog (1111–1127)
- Gui, Amalfi ja Sorrento hertsog (surnud aastal 1107)
- Robert Scalio (surnud aastal 1110)
- Emma
  - Tancrède (1072–1112)
  - Guillaume
Mauger, Capitanata krahv (1056–1059)
Guillaume, krahv ? (1056–1080)
- Richard, Edessa krahvkonna regent (1104–1108, surnud aastal 1114)
  - Roger, Antiookia vürstkonna regent (1112–1119)
Alvarède de Hauteville, jäi Normandiasse
Humbert de Hauteville, jäi Normandiasse
Tancrède, jäi Normandiasse
Roger Bosso, Sitsiilia krahv (1071–1101)
- Jourdain, Sürakuusa krahv (1091–1092)
- Simon, Sitsiilia krahv (1101–1105)
- Roger II, Sitsiilia krahv (1105–1130) ja kuningas (1130–1154)
  - Roger, Apuulia hertsog (1134–1148)
    - Tancrède, Lecce krahv ja Sitsiilia kuningas (1189–1194)
      - Roger III, Sitsiilia kuningas (1193–1194)
      - Guillaume III, Sitsiilia kuningas (1194)
  - Tancrède, Bari vürst (1132–1138)
  - Alphonse, Capua vürst (1135–1144)
  - Guillaume I Paha, Sitsiilia kuningas (1154–1166)
    - Roger, Apuulia hertsog (1154–1161)
    - Robert
    - Guillaume II Hea, Sitsiilia kuningas (1166–1189)
      - Bohémond, Apuulia hertsog (1181)
    - Henri, Capua vürst (1166–1172)
  - Henri
  - Simon, Taranto vürst (1128–1154)
  - Costanza, Sitsiilia kuninganna (1194–1198)
    - Friedrich II Sitsiilia kuningas (1198–1250)