Indrek Hargla

Indrek Hargla
Sünniaeg	12. juuli 1970
Kirjandusžanrid	ulmekirjandus kriminaalromaanid

Indrek Hargla (pseudonüüm, kodanikunimega Indrek Sootak; sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke. Ta on kasutanud ka kirjanduslikke varjunimesid Andrei Golikov ja Marat Faizijev.

Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia "Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes sageli õuduskirjandusele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulub alternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari eksortsist pan Grpowskist ning koomiliste kelmiromaanide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige Tartust), mille peategelasteks on suli French ja manatark Süvahavva Koulu. Laiema publiku tähelepanu pälvis ta 2010. aastal ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga keskajal Tallinnas elanud apteeker Melchior Wakenstedest. 2014. aasta sügiseks oli sarjas ilmunud viis romaani, Melchiori-lood on jõudnud ka teatrisse ning nende ainetel kavandatakse filmi. 2012. aastal näidati televisioonis tema stsenaariumide järgi valminud telesarju "Alpimaja" ja "Süvahavva"; neist esimene kirjeldas dopinguskandaali kulgu Eesti suusatamises (ajakirjanduse hinnangul peegeldas sari mõningal määral Andrus Veerpalu dopinguskandaali), teise tegevus toimus Lõuna-Eestis ja oli esitatud etnoõuduse võtmes.

Hargla teoseid on tõlgitud saksa, ungari, läti, soome ja prantsuse keelde. Aastatel 2012-2015 kuulus ta Eesti Kirjanike Liitu, kust ta omal soovil välja astus.

Kirjandusliku tegevuse kõrvalt on Indrek Hargla võtnud ajakirjanduses sõna ühiskondlikel teemadel, esinedes tihti rahvuslike seisukohtadega. 2014. aasta Ukraina kriisi ajal teatas ta, et ei osta poest isegi Eesti tooteid, millel on venekeelsed kirjad.

Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina. Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele.

Teosed

Indrek Hargla, Arvamusfestival 2015.

Romaanid

• "Baiita needus" (2001) ISBN 9985-3-0503-5
• "Palveränd uude maailma" (2003) ISBN 9985-3-0659-7
• "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) ISBN 9985-3-0749-6
• "French ja Koulu" (2005) ISBN 9985-3-1005-5
• "French ja Koulu Tarbatus" (2007) ISBN 978-9985-3-1527-9
• "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) ISBN 978-9985-3-1979-6
• "Süvahavva: esimene suvi" (2013)
• "Süvahavva: teine suvi" (2015)
• "Raudrästiku aeg" (2016)

Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast"

• "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) ISBN 978-9985-3-2053-2
• "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) ISBN 978-9985-3-2131-7
• "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) ISBN 978-9985-3-2208-6
• "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) ISBN 978-9985-3-2735-7
• "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika" (2014)

Lühiromaanid

• "Gondvana lapsed" (1999)
• "Uskmatuse hind" (1999)
• "Excelsuse konkistadoorid" (1999)
• "Pan Grpowski jõulud" (1999)
• "Obernoni Apokrüüf" (2000)
• "Capaneusi Harta" (2000)
• "Mees, kes ei joonud viskit" (2001)
• "Väendru" (2001)
• "Hathawareti teener" (2002) ISBN 9985-9380-5-4
• "Maris Stella" (2003) ISBN 9985-9383-7-2
• "Tagasi tulevikku IV" (2003)

Jutud

• "Deja-vu" (1998)
• "Õnnekosk" (1998)
• "Gondvana lapsed" (1998)
• "Kliendi soov" (1999)
• "Spitzbergeni nokturn" (1999)
• "Kindel linn" (1999)
• "Kõik võimalused maailmas" (1999)
• "Koobassaare heinaküün" (2000)
• "Nad tulevad täna öösel!" (1) (2000)
• "Eeben" (2000)
• "Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000)
• "Diplomitöö" (2000)
• "Sierra Titauna nekropol" (2000)
• "Aleana" (2000)
• ""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000)
• "Sindbadi kaheksas reis" (2000)
• "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000)
• "Sild üle vaevavete" (2000)
• "Rabaröövel" (2000)
• "Meninos da rua" (2000)
• "Isa süda" (2001)
• "Fusion" (2001)
• "Kevade tulek" (2001)
• "Mees Assisi linnast" (2001)
• "Liiga hilja" (2001)
• "Veneetsia peeglite mõistatus" (2001)
• "Paroodiad" (2001)
• "Uneparandaja" (2001)
• "Pengringeerion" (2001)
• "Kord kuult (The Order from the Moon)" (2001)
• "Sõber selvas" (2001)
• "Terve maailm" (2001)
• "Sindbadi üheksas reis" (2001)
• "Vereta jaht" (2001)
• "Enesemääramisõigus" (2002)
• "Vend Rus" (2002)
• "Püha Graal – 1984" (2002)
• "Cuncti simus concanentes: Ave Maria" (2002)
• "Novembrivalss Vanal väljakul" (2002)
• "Vlad" (2003)
• "Viljakoll" (2004)
• "Tagasi süütusesse" (2004)
• "Minu päevad Liinaga" (2008)
• "Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (2010)

Kogumikud

• "Nad tulevad täna öösel!" (2000)
• "Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001) ISBN 9985-9271-9-2
• "Hathawareti teener" (2002)
• "Roos ja lumekristall" (2006) ISBN 9949-420-33-4
• "Suudlevad vampiirid" (2011)

Antoloogia

• "Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte" (2005)

Telesarjad

• "Alpimaja" stsenaarium (2012)
• "Süvahavva" stsenaarium (2012)

Näidendid

• "Andromeda saar"
• "Wabadusrist" (2013)
• "Testamenditäitjad" (2014)
• "Viimane mustpea" (2014)

Tunnustused

• Alates 2000. aastast on Indrek Hargla 17 korda võitnud Eesti ulmeauhinna "Stalker", seda nii parima algupärase romaani ("French ja Koulu" ja "Suudlevad vampiirid"), lühiromaani või jutu ("Excelsuse konkistadoorid", "Sindbadi kaheksas reis", "Väendru", "Püha Graal – 1984", "Ingellik olevus", "Minu päevad Liinaga", "Doanizarre udulaam", "Jõgeva elavad surnud"), lühijutu ("Spitzbergeni nokturn", "Vend Rus", "Vlad", "Emajõe ääres") kui ka kogumiku ("Pan Grpowski üheksa juhtumit", "Roos ja lumekristall", "Suudlevad vampiirid") kategoorias.

• 2009 Friedebert Tuglase novelliauhind "Minu päevad Liinaga". Looming, 2008, nr 8
• 2008 Tallinna linna Tammsaare nimeline romaanipreemia
• 2011 Kultuurkapitali kirjanduspreemia romaanisarja "Apteeker Melchior..." ning jätkuva loomingulise kõrgvormi ja žanrilise mitmekesisuse eest
• 2012 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind teose “Apteeker Melchior ja timuka tütar” eest

Isiklikku

Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. Tema abikaasa on lastekirjanik Heli Illipe-Sootak.

Välislingid

• Indrek Hargla Ulmekirjanduse BAASis
• Hargla jutulooming ulmeajakirjas "Algernon"
• Arvustus Indrek Hargla "Algernonis" ilmunud loomingu kohta aastast 2000
• Sven Vabar: "Antikristlik kevadekuulutaja Harglast" Looming, 7/2002 (intervjuu)
• "Indrek Hargla lubab apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarjale lisa" Postimees, 29. juuli 2011
• Kirsti Vainküla: "Täiskohaga Indrek Hargla" Eesti Ekspress, 13. aprill 2012