Kaja

See artikkel räägib peegeldunud helist; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Kaja (täpsustus)

Kaja on peegeldunud heli, mis jõuab kuulajani teatud viivitusega pärast otsest heli. See viivitus sõltub peegeldava pinna kaugusest heliallikast ja kuulajast. Kaja kuuleb näiteks kaevu põhjast, majade seintelt ja tühjades tubades.

Kajal põhineb mitmete loomade, näiteks mõnede karihiirlaste, hammasvaalaliste ja nahkhiirte kajalokatsioon.

Kaja tekkimine

Kaja tekib siis, kui levivale helilainele tuleb ette takistus nagu näiteks majasein või mägi. Seda, miks peegeldamine üldse juhtub, võib seletada katkestusena laine leviku keskkonnas. Seda on võimalik märgata, kui peegeldunud heli on võimalik selgelt kuulda eraldi otsesest helist teatud viivituse ja heli amplituudi muutumise tõttu. Inimkõrv ei kuule kaja, kui otsese heli ja kaja vaheline viivitus on lühem kui 1/10 s (heli levimisaeg heliallikast peegeldajani ja tagasi). Kuivas õhus ja temperatuuris 25 °C on heli leviku kiirus umbes 343 m/s. Seega, et inimene kuuleks kaja selles keskkonnas, peab peegeldaja olema heliallikast 17,2 m kaugusel.

Vaata ka

Kirjandus

Donald R. Griffin, "Kaja inimeste ja loomade elus". Inglise keelest tõlkinud U. Palm. Sari "Teaduse teedelt". Valgus, Tallinn 1968, 116 lk