Karjala keel: erinevus redaktsioonide vahel

Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku.

Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis ning umbes 5000 inimese poolt Soomes.

Karjala keelel on neli peamist haru:

• päriskarjala keel
  • põhja-karjala keel
  • lõuna-karjala keel
• livviko keel ehk Aunuse karjala keel
• lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks)
• tverikarjala keel

Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.

Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940. aastal) kuni 1980. aastateni, kui algas perestroika. Alates 1990. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks.

Karjala keelt peetakse ohustatud keeleks.

Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk, millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga.

Grammatika

Isikulised asesõnad

PK Ainsus Mitmus 1. mie myö 2. šie työ 3. hiän hyö

AK Ainsus Mitmus 1. minä mö 2. sinä tö 3. hän hö

TK Ainsus Mitmus 1. mie myö 2. šie/sie työ 3. hiän hyö

Küsisõnad

Aunusekarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", moine "kuidas", äijugo, min verran "kui palju", kus, mis "kus", kunnie, kunnepäi "kuhu", konzu "millal", mittuine "milline".

Tverikarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", kešsä, mišsä "kus", keh, mih "kuhu". kenno on pede

Välislingid

• Karjalakeelne proovivikipeedia Incubatoris.
• Ott Heinapuu. Karjala keel sai Soomes vähemuskeele staatuse EPL, 4. detsember 2009