Karjala keel
Ajalugu
Vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kirillitsas kasetohutükile kraabitud Tohtkiri nr 292. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga.
Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.
Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940. aastal) kuni 1980. aastateni, kui algas perestroika. Alates 1990. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks.[1]
Grammatika
Isikulised asesõnad
|
|
|
Küsisõnad
Aunusekarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", moine "kuidas", äijugo, min verran "kui palju", kus, mis "kus", kunnie, kunnepäi "kuhu", konzu "millal", mittuine "milline".
Tverikarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", kešsä, mišsä "kus", keh, mih "kuhu".
Viited
Välislingid
- Karjalakeelne proovivikipeedia
Incubatoris.
- Ott Heinapuu. Karjala keel sai Soomes vähemuskeele staatuse EPL, 4. detsember 2009