Karjala keel

Karjala keel (karjala)
Kõneldakse	Venemaal (Karjala Vabariigis, Tveri oblastis), Soomes
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	35 600
Keelesugulus	uurali keeled; soomeugri keeled; soome-saami keeled; läänemeresoome keeled; karjala keel
Keelekoodid
ISO 639-2	krl
ISO 639-3	krl
	Karjala keele kõnelejate leviala Põhja-Euroopas.

Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku.

Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis^[1] ning umbes 5000 inimese poolt Soomes.

Karjala keelel on neli peamist haru:

päriskarjala keel
- põhja-karjala keel
- lõuna-karjala keel
livviko keel ehk Aunuse karjala keel
lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks)
tverikarjala keel

Karjala keelt peetakse ohustatud keeleks.^[2]

Karjala Vabariigis ilmub karjalakeelne ajaleht Oma Mua.

Ajalugu

Karjalakeelne tohtkiri, 13. sajandi keskpaik

Vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kirillitsas kasetohutükile kraabitud Tohtkiri nr 292. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga.

Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.

Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940. aastal) kuni 1980. aastateni, kui algas perestroika. Alates 1990. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks.^[3]

Grammatika

Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt puudub karjala keeles grammatiline sugu.

Isikulised asesõnad

PK	Ainsus	Mitmus
1.	mie	myö
2.	šie	työ
3.	hiän	hyö

AK	Ainsus	Mitmus
1.	minä	mö
2.	sinä	tö
3.	hän	hö

TK	Ainsus	Mitmus
1.	mie	myö
2.	šie/sie	työ
3.	hiän	hyö

Küsisõnad

Aunusekarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", moine "kuidas", äijugo, min verran "kui palju", kus, mis "kus", kunnie, kunnepäi "kuhu", konzu "millal", mittuine "milline".

Tverikarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", kešsä, mišsä "kus", keh, mih "kuhu".

Viited

Välislingid

Karjalakeelne proovivikipeedia Incubatoris.
Ott Heinapuu. Karjala keel sai Soomes vähemuskeele staatuse EPL, 4. detsember 2009

[1] Tverikarjalased (vene keeles)

[2] ttp://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html

[3] Karjala, vepsa ja soome keele riigitoetuse seadus Karjala Vabariigis (vene keeles)

[1]

[2]

[3]

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •