Pööre (keeleteadus)
Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab,
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Pöördekategoorial kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget. Need pöördekategooriad esinevad
- kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis: Ma söön šokolaadi
- tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis: Ma oleksin kukkunud
- käskiva kõneviisi jaatavas ning eitavas kõneliigis: Ärge segage! Tooge süüa!
Kindla ja tingiva kõneviisi eitavas kõneliigis ning kaudses kõneviisis pöördetunnused puuduvad. Sellisel juhul väljendab isikut vastav isikuline asesõna või nimisõna: Ma ei söö šokolaadi; Ma ei oleks kukkunud; Mari elavat Tartus.
Pöördekategooria ainsuslikud liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Ainsuse 1. pööre näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on üks ning see on kõneleja ise.
- Tegusõna saab olla ainsuse 1. pöördes ainult siis, kui alus on isikuline asesõna mina ~ ma või on lauses juurdemõeldav.
- 1. pöörde tunnus on -n: Ma laulan kõva häälega; Armastan tantsida.
- Ainsuse 2. pööre näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on üks ning see on kuulaja.
- Tegusõna saab olla ainsuse 2. pöördes ainult siis, kui alus on isikuline asesõna sina ~ sa või on lauses juurdemõeldav.
- Ainsuse 2. pööre on võib väljendada ka üldisikut, s.t aluseks võib olla kes tahes isik: Näed kogu aeg vaeva, aga silmale nähtavaid tulemusi ei ole.
- 2. pöörde tunnus on -d: Sa räägid rumalat juttu, v.a käskivas kõneviisis: Tee tööd ja ära virise.
- Ainsuse 3. pööre näitab, et tegevus on suunatud alusele, kes on üks väljaspool kõnesituatsiooni viibiv isik või asi.
- Tegusõna saab olla ainsuse 3. pöördes, kui alus on nimisõna/nimisõnafraas, omadussõna, nimisõnastunud kesksõna, poolnimisõna ehk kvaasisubstantiiv, hulgasõnafraas, da-infinitiiv(fraas), kõrvallause või asesõna, mis viitab väljaspool kõnesituatsiooni viibivale isikule või asjale: Jüri teeb tööd. Talle meeldib laulda.
- Tegusõna saab olla ainsuse 3. pöördes, kui tegevus on suunatud üldisikule, s.t aluseks saab olla kes tahes isik: Oma tööd tuleb teha rõõmuga.
- Ka isikuta lauses kasutatakse ainsuse 3. pööret: Hommikul hakkab lund sadama.
- 3. pöörde tunnus esineb ainult kindla kõneviisi olevikus.
- 3. pöörde tunnus on -b.
Pöördekategooria mitmuslikud liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Mitmuse 1. pööre näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on kaks või enam ning üks neist on kõneleja.
- Tegusõna saab olla mitmuse 1. pöördes ainult siis, kui alus on isikuline asesõna meie ~ me või on lauses juurdemõeldav.
- 1. pöörde tunnus on käskivas kõneviisis -m, kindlas ja tingivas kõneviisis -me : Me käisime eile Tallinnas. Nähkem rohkem vaeva!
- Mitmuse 2. pööre näitab, et isikuid. kellele tegevus on suunatud, on mitu ja vähemalt üks neist on kuulaja.
- Tegusõna saab olla mitmuse 2. pöördes ainult siis, kui alus on isikuline asesõna teie ~ te või on lauses juurdemõeldav.
- 2. pöörde tunnus on -te: Te vaatate liiga palju televiisorit, v.a käskivas kõneviisis: Te minge kooli!
- Mitmuse 3. pööre näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on vähemalt kaks, kuid need ei ole ei kõneleja ega kuulaja.
- Alus võib olla nimisõna/nimisõnafraas, omadussõna, nimisõnastunud kesksõna, poolnimisõna ehk kvaasisubstantiiv, hulgasõnafraas, da-infinitiiv(fraas), kõrvallause või asesõna, mis näitab, et isikuid, kellele tegevus on suunatud, on vähemalt kaks, kuid need ei ole ei kõnelejad ega kuulajad: Kass ja koer lamavad diivanil. Nad mängivad palli.
- Mitmuse 3. pöörde tunnused esinevad vaid kindla kõneviisi olevikus (tunnus -vad) ning kindla kõneviisi lihtminevikus ja tingivas kõneviisis (tunnus -d): Nad teevad liiga palju lärmi; Jüri ja Mari rääkisid mulle uusi uudiseid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 69-72.