[go: nahoru, domu]
Mine sisu juurde

Sokali afäär

Allikas: Vikipeedia

Sokali afäär või ka Sokali vemp, oli demonstratiivne teaduslik paroodia, mille korraldas New Yorgi ülikooli ja Londoni ülikooli kolledži füüsikaprofessor Alan Sokal.[1] 1996. aastal esitas ta artikli kultuuriuuringute akadeemilisele ajakirjale Social Text. See artikkel oli koostatud ning avaldamiseks esitatud eksperimendina ajakirja intellektuaalse ranguse testimiseks,[2] täpsemalt selleks, et uurida, kas juhtiv Põhja-Ameerika kultuuriuuringute ajakiri, mille toimetuskollektiivi kuuluvad sellised tegelased nagu Fredric Jameson ja Andrew Ross, avaldaks artikli, mis on täis ohtrat jama, tingimusel, et (a) see kõlab hästi ja (b) toetab toimetajate ideoloogilisi eelarvamusi.[3][4][5][6]

Artikkel "Piire ületades: Kvantgravitatsiooni transformatiivse hermeneutika suunas" (Transgressing the Boundaries: Towards a Transformative Hermeneutics of Quantum Gravity) avaldati ajakirja 1996. aasta kevad-suvises teadussõdade numbris. Ta esitas idee, et kvantgravitatsioon on sotsiaalne ja keeleline konstruktsioon. Ajakiri ei kasutanud retsensente ega esitanud artiklit füüsikutest välisekspertidele hindamiseks.[7][8] Kolm nädalat pärast avaldamist mais 1996 tegi Sokal ajakirjas Lingua Franca teatavaks, et artikkel oli pettus.

Sokali satiir tekitas poleemikat humanitaarteadlaste kommentaaride teadusliku väärtuse üle füüsikaliste teaduste teemadel postmodernse filosoofia mõju üle sotsiaalsetele distsipliinidele üldiselt ja teaduseetika üle üldiselt, sealhulgas seelle üle, kas Sokalil oli õigus väljaande toimetajaid või lugejaid ninapidi vedada ja kas väljaanne oli teaduseetikat järginud.

2008. aastal avaldas Sokal teose "Pärast pettust" (Beyond the Hoax), mis käsitles selle pettuse ajalugu ja arutas selle kestvamaid tagajärgi.

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]
Sokal 2011. aastal

Intervjuus USA raadiosaatele "All Things Considered" ütles Sokal, et tal tekkis võltsitud artikli esitamise mõte pärast seda, kui ta luges artiklit "Higher Superstition" (1994), mille autorid Paul R. Gross ja Norman Levitt väidavad, et mõned humanitaarteaduste ajakirjad avaldavad kõike tingimusel, et sellel on õige vasakpoolne vaade ja see tsiteerib tuntud vasakpoolseid mõtlejaid (või on kirjutatud tuntud vasakpoolse mõtleja poolt).[9]

Gross ja Levitt olid teadusliku realismi kaitsjad, vastandudes postmodernistlikele uurijatele, kes seavad kahtluse alla teaduse objektiivsuse. Nad väitsid, et antiintellektuaalne suhtumine vabade kunstide valdkonnas (eriti inglise keele osakondades) põhjustas dekonstruktsionistliku mõtte tõusu, mille tulemuseks oli lõpuks dekonstruktsionistlik teaduse kriitika. Nad nägid kriitikat kui "ratsionaliseerimise repertuaari", et vältida teaduse uurimist.[10]

Artikkel

[muuda | muuda lähteteksti]

Sokal järgis loogikat, et kui toimetuse laiskuse eeldus on õige, ei mõjutaks tema artikli avaldamist see, et artikkel on sisutühi. Tähtis oleks õige ideoloogiline vaade, ülevoolavad viited dekonstruktsionistlikele kirjanikele ja piisavas koguses vastavat kõnepruuki. Pärast artikli avaldamist ja pettuse paljastamist kirjutas ta:

Minu väikese eksperimendi tulemused näitavad vähemalt seda, et mõned Ameerika akadeemilise vasakpoolse osa moodsad sektorid on muutunud intellektuaalselt laisaks. Ajakirja Social Text toimetajatele meeldis mu artikkel, sest neile meeldis selle järeldus, et postmodernse teaduse sisu ja metoodika pakuvad progressiivsele poliitilisele projektile võimsat intellektuaalset tuge. Ilmselt ei tundnud nad vajadust analüüsida tõendite kvaliteeti, argumentide veenvust ega isegi argumentide asjakohasust väidetava järelduse jaoks.[11]

Artikli sisu

[muuda | muuda lähteteksti]

Artikkel "Piire ületades: Kvantgravitatsiooni transformatiivse hermeneutika suunas" [12] pakkus välja, et kvantgravitatsioonil on progresseeruvad poliitilised tagajärjed ja et morfogeneetiline väli võib olla tõsiseltvõetav kvantgravitatsiooni teooria. (Morfogeneetiline väli on Rupert Sheldrake'i poolt kohandatud kontseptsioon, mida Sokal iseloomustas hiljem kui "veidrat New Age'i ideed.") Sokal kirjutas, et mõiste välismaailmast, mille omadused on sõltumatud konkreetsest inimesest, on dogma, mille kehtestas valgustusajastujärgne pikk hegemoonia lääne intellektuaalse ilmavaate üle.[13]

Pärast skeptilist viidet "niinimetatud teaduslikule meetodile" kuulutas artikkel, et "on üha ilmsem, et füüsiline 'reaalsus ' on põhimõtteliselt "sotsiaalne ja keeleline konstruktsioon". Seejärel märgiti, et kuna teadusuuringud on loomulikult teooriaga koormatud ja enesele viitavad, ei saa väita, et dissidentlikest või marginaliseeritud kogukondadest lähtuvate hegemooniliste narratiivide suhtes on privilegeeritud epistemoloogiline staatus ja seepärast on vaja luua vabastav teadus ja emantsipateeriv matemaatika, mis tõrjuks kõrgteaduse eliitkasti kaanonit, et tekiks postmodernne teadus, [mis] pakub progressiivsele poliitilisele projektile võimsat intellektuaalset tuge.

Väljaanne

[muuda | muuda lähteteksti]

Sokal esitas artikli väljaandele Social Text, mille toimetajad kogusid artikleid numbri "Teadussõjad" jaoks. "Piiride ületamine" oli tähelepanuväärne loodusteadlase artiklina; ka bioloog Ruth Hubbardil ilmus artikkel selles numbris. Hiljem, pärast seda, kui Sokal paljastas Lingua Franca's pettuse, kirjutasid Social Text toimetajad, et nad olid tegelikult soovinud parandusi, mida Sokal keeldus tegemast,[8] ja nad olid kahtlenud kirjutise kvaliteedis.[14] Vaatamata sellele, et Sokali nimetati raskeks, koostöövõimetuks autoriks ja märgiti, et sellised autorid olid ajakirjade toimetajatele hästi teada, avaldas Social Text selle artikli maikuus, 1996. aasta kevad-suvises "Teadussõdade" numbris.[8] Toimetajad ei taotlenud artiklile retsenseerimist füüsikutelt ega teistelt; hiljem õigustasid nad seda otsust, tuginedes sellele, et Social Text oli avatud intellektuaalse uurimistöö ajakiri ja seda artiklit ei pakutud panusena füüsikasse.[8]

Reaktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaidlus Sokali ja toimetajate vahel

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirja Lingua Franca 1996. aasta mainumbris avaldas Sokal artiklis "Füüsik eksperimenteerib kuultuuriteadustega", et "Piiride ületamine" oli pettus ja jõudis järeldusele, et Social Text avaldas meelsasti kvantfüüsikat käsitleva artikli, ilma et oleks vaevunud konsulteerima selle teemaga kursis olevaid inimesi selle ideoloogiliste kalduvuste ja toimetuse kallutatuse tõttu.

Enda õigustuseks ütlesid Social Text toimetajad, et nad uskusid, et Sokali essee oli professionaalse teadlase siiras katse otsida postmodernistlikust filosoofiast mingit kinnitust oma valdkonna arengutele ja et see paroodia ei muuda sisuliselt meie huvi teose enda kui sümptomaatilise dokumendi vastu.[15] Lisaks tema kirjutamisstiili kritiseerimisele süüdistasid Social Texti toimetajad Sokali nende petmisega ebaeetilises käitumises.[16]

Sokal ütles, et toimetajate vastus osutas probleemile, mida ta oli püüdnud demonstreerida. Social Text kui akadeemiline ajakiri ei avaldanud artiklit mitte sellepärast, et see oleks oma teemale tõsine, tõene ja täpne, vaid sellepärast, et selle oli kirjutanud akadeemiline autoriteet ja seetõttu, et kirjutis oli ebaselge. Toimetajad ütlesid, et nad pidasid seda halvasti kirjutatuks, kuid avaldasid selle, sest nende arvates oli Sokal akadeemik, kes soovib nende intellektuaalset toetust.

Ükski toimetaja ei kahtlustanud, et Sokali teos võiks olla satiir. Selle asemel spekuleerisid nad, et Sokali töö näitas meelemuutust või tema intellektuaalse otsusekindluse murdumist. Sokali hinnangul oli veel humoorikam, et artikli absurdsust ei suudetud märgata.[17]

Sotsiaalteaduste kriitika

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsioloog Stephen Hilgartner, Cornelli ülikooli teaduse ja tehnoloogia uuringute osakonna juhataja, kirjutas artikli "Sokali afäär kontekstis" (1997), võrreldes Sokali juhtumit artikliga "Kinnitav vastus: sotsiaaltöö ajakirjade eelarvamus" (1990) – William M. Epsteini artikliga, mis on avaldatud ajakirjas Science, Technology, & Human Values. Epstein kasutas Sokali omaga sarnast meetodit, esitades fiktiivseid artikleid tõsistele akadeemilistele ajakirjadele, et kontrollida nende reaktsiooni. Kuigi see oli palju süstemaatilisem kui Sokali töö, pälvis see meedias vähe tähelepanu. Hilgartner väitis, et eduka Sokali pettuse asümmeetrilist mõju võrreldes Epsteini eksperimendiga ei saa seostada selle kvaliteediga, vaid et kinnitavat eelarvamust meenutava mehhanismi kaudu võivad vaatajaskonnad rakendada rünnakute suhtes vähem rangeid tõendite ja eetika standardeid sihtmärkidele, mida nad on altid ebasoodsalt suhtuma. Hilgartner väitis, et Sokali pettus tugevdas tuntud meediategelaste nagu George Will ja Rush Limbaugh vaateid, nii et tema arvamusi võimendasid meediaväljaanded, mis olid eelsoodumus tema väitega nõustuma.[18][19]

Sokali afäär ulatus akadeemilistest ringkondadest kuni ajakirjanduseni. Antropoloog Bruno Latour, keda kritiseeriti ajakirjas Fashionable Nonsense, kirjeldas skandaali kui "tormi teetassis". Pensionile jäänud Northeastern ülikooli matemaatik, sotsiaalteadlane Gabriel Stolzenberg kirjutas esseesid, milles kritiseeris Sokali ja tema toetajate mõtteavaldusi,[20] väites, et nad ei mõistnud piisavalt enda kritiseeritud filosoofiat, muutes nende kriitika mõttetuks. Väljaandes Social Studies of Science vastasid Bricmont ja Sokal Stolzenbergile,[21] vastandudes tema väidetele nende töö kohta ja kritiseerides tema kommentaare teadussotsioloogia "tugeva taseme" kohta. Stolzenberg vastas samas numbris, et nende kriitika ja väited valeandmete esitamise kohta põhinesid valedel tõlgendustel. Ta soovitas lugejatel aeglaselt ja skeptiliselt uurida iga osapoole argumente, pidades meeles, et "ilmne on mõnikord tõe vaenlane".[22]

Mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsioloogiline järeluuring

[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal viis Cornelli sotsioloog Robb Willer läbi katse, mille käigus bakalaureuseõppe üliõpilased lugesid Sokali tööd ja neile öeldi, et selle on kirjutanud mõni teine üliõpilane või kuulus akadeemik. Ta leidis, et õpilased, kes uskusid, et töö autor on kõrge staatusega intellektuaal, hindasid selle kvaliteeti ja arusaadavust kõrgemalt.[23]

Sokal III

[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aasta oktoobris avaldas teadusajakiri Higher Education Quarterly võltsi artikli, mille autoriteks on "Sage Owens" ja "Kal Avers-Lynde III". Initsiaalid annavad kokku nime "Sokal III".[24] Quarterly võttis artikli tagasi.[25]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ OKIA. "Hea teadus". Sirp. Vaadatud 25. jaanuaril 2024.
  2. ↑ "Fiktsionaalse kvantmaailma otsingul". Värske Rõhk (Ameerika inglise). 11. detsember 2019. Vaadatud 25. jaanuaril 2024.
  3. ↑ "Akadeemia ; 7 (184) 2004-07 | Digar". www.digar.ee (inglise). Vaadatud 25. jaanuaril 2024.
  4. ↑ Marling, Raili. "OLUKORRALINE TEADMINE TÕEJÄRGSEL AJASTUL" (PDF). Keel ja Kirjandus.
  5. ↑ Allik, Jüri; Realo, Anu. "Kultuur ja isiksus" (PDF). Tuna.
  6. ↑ "Teadusliku jama nurgakivi: tuleviku nägemine sõltub seatud ootustest". Forte. Vaadatud 25. jaanuaril 2024.
  7. ↑ Sokal, Alan D. (1996). "Transgressing the Boundaries: Toward a Transformative Hermeneutics of Quantum Gravity". Social Text (46/47): 217–252. DOI:10.2307/466856. ISSN 0164-2472.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 "Lingua Franca". web.archive.org. 29. mai 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. mai 2017. Vaadatud 25. jaanuaril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  9. ↑ "Parody : NPR". web.archive.org. 12. juuli 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2018. Vaadatud 25. jaanuaril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  10. ↑ Berger, Bennett M. (13. mai 1994). "Taking Arms: Higher Superstition . The Academic Left and Its Quarrels with Science. Paul R. Gross and Norman Levitt. Johns Hopkins University Press, Baltimore, MD, 1994. xii, 314 pp. $25.95". Science (inglise). 264 (5161): 985–989. DOI:10.1126/science.264.5161.985. ISSN 0036-8075.
  11. ↑ "Akadeemia ; 7 (184) 2004-07 | Digar". www.digar.ee (inglise). Vaadatud 25. jaanuaril 2024.
  12. ↑ Sokal, Alan D. (28. november 1994). "Transgressing the Boundaries: Toward a Transformative Hermeneutics of Quantum Gravity". Social Text. Duke University Press (avaldatud 1996) (46/47): 217–252. DOI:10.2307/466856. JSTOR 466856. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. mai 2017. Vaadatud 15. märtsil 2008.
  13. ↑ "Akadeemia ; 6 (183) 2004-06 | Digar". www.digar.ee (inglise). Vaadatud 25. jaanuaril 2024.
  14. ↑ "Lingua Franca". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. mai 2017. Vaadatud 15. septembril 2014.
  15. ↑ Andrew Ross, "A discussion of Jacques Derrida and Deconstruction", May 24, 1996
  16. ↑ Robbins, Bruce; Ross, Andrew (1996). "Editorial response to Sokal hoax by editors of Social Text" (PDF). Physics.nyu.edu. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2012. Vaadatud 11. märtsil 2012.
  17. ↑ The Oxford book of parodies. Internet Archive. Oxford ; New York : Oxford University Press. 2010. ISBN 978-0-19-954882-8.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: teised (link)
  18. ↑ Hilgartner, Stephen (1997-10). "The Sokal Affair in Context". Science, Technology, & Human Values (inglise). 22 (4): 506–522. DOI:10.1177/016224399702200404. ISSN 0162-2439. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  19. ↑ Epstein, William M. (1990-01). "Confirmational Response Bias Among Social Work Journals". Science, Technology, & Human Values (inglise). 15 (1): 9–38. DOI:10.1177/016224399001500102. ISSN 0162-2439. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  20. ↑ Stolzenberg, Gabriel. "Debunk: Expose as a Sham or False". Math.bu.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. november 2005. Vaadatud 23. novembril 2005.
  21. ↑ "Reply to Gabriel Stolzenberg" (PDF). Social Studies of Science. Physics.nyu.edu. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. mai 2008. Vaadatud 4. aprillil 2008.
  22. ↑ Stolzenberg, Gabriel. "Reply to Bricmont and Sokal" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. mai 2008. Vaadatud 1. märtsil 2015.
  23. ↑ Willer, Robb; Kuwabara, Ko; Macy, Michael (september 2009). "The False Enforcement of Unpopular Norms" (PDF). American Journal of Sociology. 115 (2): 451–490. DOI:10.1086/599250. PMID 20614762. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 21. veebruaril 2015.
  24. ↑ Eric Kelderman (30. november 2021). "Another 'Sokal' Hoax? The Latest Imitation Calls an Academic Journal's Integrity Into Question". The Chronicle of Higher Education. Vaadatud 6. detsembril 2021. The authors are listed as “Sage Owens” and “Kal Avers-Lynde III”—initials that spell out SOKAL III. It didn’t take long for online sleuths to out it as a hoax. The Higher Ed Quarterly paper appears to be the latest imitation of Sokal’s infamous 1996 prank
  25. ↑ "Retracted : Donor money and the academy: Perceptions of undue donor pressure in political science, economics, and philosophy". Higher Education Quarterly. 76 (2): 486–509. 2021. DOI:10.1111/hequ.12360.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sokali_afäär&oldid=6633317"