Vassili Perov

Vassili Perov (vene Василий Григорьевич Перов; tegelik perekonnanimi Kridener; 2. jaanuar 1834 (21. detsember 1833 vkj) Tobolsk – 10. juuni 1882 (29. mai 1882 vkj) Kuzminki küla tänapäevasel Moskva maa-alal) oli vene maalikunstnik, peredvižnikute ühingu asutajaliige.

Perov oli parun G. K. Krideneri sohipoeg. Perekonnanimi Perov oli algul tema hüüdnimi ja selle pani talle mittekoosseisuline köster, kes ta kirjutama õpetas.

Perov lõpetas Arzamassi kreiskooli ja astus Arzamassi kunstikooli, mida juhatas Aleksandr Vassiljevitš Stupin.

1853 astus ta Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikooli. 1856 pälvis ta väikese hõbemedali imperaatorlikule kunstide akadeemiale esitatud etüüdi eest poisi peast. 1858 pälvis ta juba suure hõbemedali maali "Ringkonnapristavi sõit uurimisele" eest. 1860 sai ta väikese kuldmedali maalide "Hauastseen" ja "Köstri poeg, kes saab esimese teenistusastme" eest. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest.

Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. Perov asus reisile 1862. aastal külastades Saksamaa linnu ja Pariisi. Oma selle perioodi maalides kujutas ta euroopa tänavaelu. Ta naasis Moskvasse enne tähtaega.

1866 sai Perov akadeemikuks, 1871 professoriks Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikoolis. Umbes sel ajal sai temast peredvižnikute liikumise üks asutajaist.

Perov suri 1882 Moskva-lähedases Kuzminki külas tuberkuloosi ja on maetud Doni kalmistule.

Looming

Vassili Perov armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas ta tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Loomingus on üks läbivaid teemasid matused, leinajate ja orbude kujutamine. Korduvalt kujutab ta maalidel rikaste ja vaeste vastuolu.

Perovil on palju religioosseid maale, kuid neil on tähelepanu pööratud mitte niivõrd piiblisündmustele kui kaasaja, 19. sajandi lihtrahvale, mitte niivõrd sellele, mida nad usuvad, kuivõrd sellele, kuidas religioon neid mõjutab.

Perov on maalinud arvukalt portreid.