Žygimantas Kęstutaitis
Žygimantas Kęstutaitis (~1350 Trakai – 1440) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1432–1440.
Gedimiinide dünastiast Vytautase surma 1430 järel oli Leedu suurvürsti troonile vaid kaks katoliiklasest kandidaati: Vytautase vend Žygimantas Kęstutaitis ja Jogaila vend Švitrigaila (Grodno uniooni vastane). Švitrigaila oli troonipretendent juba Vytautase valitsemisajal. Tema surma järel valitigi Švitrigaila Leedu suurvürstiks, kellena ta sai olla vaid paar aastat.
Švitrigaila kuulutas ennast Poola kroonist sõltumatuks Vene Suurvürstiriigis, mis tähendas Grodno uniooni lõppu. See kutsus esile sõja Poola kuningriigiga. Vytautase noorem vend Žygimantas tõukas Poola kuningriigi toel 1432 Švitrigaila võimult. See vallandas omakorda kuluka kodusõja, milles Švitrigaila liitlaseks olid Leedu idapoolsete, slaavlastega asustatud alade vürstid ja Liivi Ordu.
1432. aastal sai Žygimantas Leedu suurvürstiks. Kaks aastat hiljem andis ta välja nn. Žygimantase privileegi, mis tagas Leedu õigeusulistele aadlikele nende katoliiklastest seisusekaaslastega võrdsed isiklikud ja varalised õigused. Selle eesmärk oli võita enda poole senised Švitrigaila toetajad Leedu suurvürstiriigi idaosas. Žygimantasel õnnestus võim tasakaalustada, see saavutatud, alustas ka tema Poola suhtes Leedu õiguste eest seismist.
1. septembril 1435 toimunud otsustavas Pabaiskase lahingus sai Švitrigaila lüüa, tema liitlane Liivi ordu maameister (1434–1435) Frank Kirskorf langes. Palju ordurüütleid langes vangi. See kaotus oli Liivi ordule peaaegu sama ränk kui Grünwaldi lahing 1410 oli olnud Saksa ordule. 31. detsembril 1435 kirjutati alla rahuleping, millega Liivi ja Saksa ordu kohustusid mitte sekkuma Poola-Leedu riigi siseasjadesse. Rahuleping ei muutnud Melno rahuga 1422 kindlaks määratud piire.
Švitrigaila jätkas lootusetut vastupanu Žygimantasele. Litviinide silmis oli Švitrigaila patrioot, kuna ta püüdis taastada Leedu riigi ühtsust. Kuid algul oli poolavastane ka Žygimantas (oli lausa Švitrigaila poolel), kuid Poola aadlikud kallutasid ta peatselt poolt vahetama. Nii loobus Žygimantas Vytautase poolt välja võideldud Leedu suveräänsuse tagatistest Poola kasuks.
Žygimantas Kęstutaitis alustas pärast suurvürstiks saamist suurvürstiriigis suurvürsti ainuvõimu kindlustamist repressioonidega vasallide vastu, mille tulemusel vasallid organiseerisid vandenõu ja tungisid Leedu suurvürsti Žygimantas Kęstutaitise residentsi Trakai linnusesse ning tapsid ta lossis. Tema surma järel sai Poolas võimule Kazimierz IV.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Isa
[muuda | muuda lähteteksti]Vennad
[muuda | muuda lähteteksti]- Patirg[küsitav] (1348–1365)
- Vaidotas (leedu Vaidotas, poola Woidete) (+ pärast 1401), Navahradaki vürst 1347–13??
- Vaišvilas (leedu Vaišvilas, poola Woiswil) (surnud ca. 1387)
- Butautas (leedu Butautas, poola Butaw) (ristinimi Henryk; + pärast 1381), ristitud Königsbergis 25. juuli 1365, Navahradaki vürst 13??–1381
- Tautvilas Kęstutaitis (leedu Tautvilas Kęstutaitis, poola Towtiwil) (ristinimi Conrad; + september 1390), ristitud 21. oktoober 1383, Navahradaki vürst 1386 – 1390
- Vytautas (leedu Vytautas Didysis,poola Witold Wielki, ristinimi Aleksander; umbes 1352–1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430
Õed
[muuda | muuda lähteteksti]- Mikova[küsitav] (Maria; + 1404), Tveri vürstinna 1375–1404
- Danuta (Anna; 1362 – 25. mai 1448), Masoovia vürstinna veidi enne 27. septembrit 1376 – 8. detsember 1429
- Rymgajla[küsitav] (Elisabeth; + 1433), Masoovia vürstinna 4. veebruar – 30. juuni 1392, Moldova vojevoodinna 1419 – 1421
| Eelnev Švitrigaila |
Leedu suurvürst 1432–1440 |
Järgnev Kazimierz IV |