Bekkeri asundus
Bekkeri asundus oli Kopli poolsaarel Bekkeri laevatehase elamupiirkond, mis asus Kopli tänava ja Kopli lahe vahel. Tänapäevani on sellest säilinud rida elemente, koloonia pole enam nii terviklik kui Vene-Balti või Balti puuvillavabriku asundus. Koplit on jaotatud neljaks allasumiks: Bekkeri ja Vene-Balti (kunagiste laevatehaste järgi), Neeme (aedlinn, 1930 rajatud Neeme tänava järgi) ning Telliskopli (kunagise mõisa lähem ümbrus).
Kopli tänavaga külgnevale ja tootmishoonest kagu poole jäävatele aladele ehitati Bekkeri laevatehase haldus- ja eluhooneid peahoone, politseimaja, direktori elamu, inseneride elamu, vanemteenistujate majad, tööliste majad (kolm põhitüüpi), söökla, saun, tuletõrjedepoo hooned jm.
Pikemalt artiklites Bekkeri laevatehas ja Bekkeri sadam
Bekkeri asulas ei olnud tänavatel nimesid ega majadel tänavapõhiseid numbreid (nagu Vene-Balti asulaski), vaid kogu tehase ala ulatuses oli ehitistel ühtne numeratsioon. Tänavanimed ja tänavapõhised majanumbrid pandi alles 1951. aastal.
Bekkeri laevatehase töölismajad, mis ehitati kõik puidust, jagunesid kolme põhitüüpi: lihtsa kastitaolise vormiga ristkülikukujulised kahekorruselised barakid (peaaegu kõik lammutatud), teiseks väikesed ühekorruselised majad 2-3 väikekorteriga (näiteks Koplirand 39) ja kolmandaks suured hoburauakujulised kasarmud, kus kahe taha sirutuva hoonetiiva vahele jääb kitsas sisehoov. Viimaseid ehitati kokku vähemalt 12, säilinud on aga vaid üks hoone Kopliranna tänav 41[6].
Säilinud algupärastest Bekkeri laevatehase ehitistest pole kaitse all tuletõrjedepoo peahoone (Bekkeri nr 11a; tänapäeval Ankru tänav 12), aga ka mõned väiksemad tööstushooned, mis on kohati olulisel määral ehitatud ümber. Samuti polnud kaitse all 2005. aastal lammutatud väike kortermaja (Bekkeri nr 53; tänapäeval Kopliranna tn 37 alal), 2005. aastal lammutatud suur U-kujuline tööliskasarm (Bekkeri nr 33; tänapäeval Vasara tänav 30 alal), 2008. aastal lammutatud suur sepi- ja katlakoda (Bekkeri nr 84; tänapäeval Marati tänav 12 alal) ning 2017. aastal lammutatud väike kortermaja (Bekkeri nr 53a; tänapäeval Kopliranna tn 39 alal).
Bekkeri asundus 1 hoones tegutses (aastatel 1935–1936) OÜ Raadio-Elektroonika Tehas (RET), Bekkeri 84 asus Johannes Lorupi klaasivabrik, Bekkeri asunduse nr 117 asus 1932. aastast Põhjala tehas ja 1939. aastal asusid Põhjala ruumid Bekkeri 115, 117, 118 ja 121 hoonetes. Bekkeri as. 74 tegutses Keemiatehas Eesti Destillaat[7].
1933. aastal moodustati Vene-Balti ja Bekkeri asunduse hoonete haldamiseks riiklik ettevõte, hilisema nimega AS Kopli Kinnisvarad. Tegu oli suurima kinnisvaraomanikuga Eestis, millele kuulus Kopli poolsaarel 160 ha suurune ala, kus paiknes 310 ehitist, sealhulgas 144 elumaja 2200 korteriga. Piirkonna jaoks asuti koostama ümberplaneerimisprojekte, tolleaegsete arvestuste järgi tuli Vene-Balti asunduses lammutatavate majade asemele ehitada u 150 000 m2 uut elamispinda ning Bekkeri asunduses 125 000 m2. Tähtsaimaks ehituskavaks oli Bekkeri piirkonnas nn Ranna aedlinna rajamine Bekkeri tööstuskvartali ja Telliskopli kalmistu vahelisele alale ning Kopliranna ajaloolise kaluriküla naabrusse. Algselt insener A. Lotmani koostatud ning seejärel arhitekt Roman Koolmari ja Karl Tarvase lõpetatud plaani järgi kavandatud aedlinna pidid tulema korterid 240 perekonnale. Tsaariaegsed puidust tööliselamud oli plaanis lammutada, maa-ala jagada korrapäraselt kitsasteks kruntideks ning krundid hoonestada ühe-, kahe- või neljapereelamutega. Linnajao keskele taheti rajada sirge tee jalakäijatele, mis ühendaks turgu ja selle kõrval asuvat kirikut mererannaga[8].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna 1. Lastepäevakodu (praegune Kopli Lasteaed)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bekkeri laevatehase haldushoone, 1912-1914 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912-1914 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912-1914 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Kultuurimälestis nr 8619 "Bekkeri laevatehase tööliskasarmu, 1914. a.", Kultuurimälestiste riiklik register
- ↑ 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted, Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940
- ↑ Sirbi tänav, www.tallinn.ee