Bryson Herakleiast
|
See artikkel räägib matemaatikust ja sofistist; Megara koolkonna esindaja kohta vaata lehekülge Bryson Ahhaiast |
Bryson Herakleiast (kreeka Βρύσων, 5. sajand eKr) oli vanakreeka sofist ja matemaatik, kes oli pärit Herakleia Pontike (vanakreeka Ἡράκλεια Ποντική) linnast Bitüünia maakonnas Väike-Aasias.
Brysoni elu kohta on teada väga vähe ning tema filosoofilistest seisukohtadestki on teadmised napid. Samas vahendab Athenaios oma teoses "Õpetatud meeste pidusöök" Chiose Theopompose sõnu tema rünnakus Platoni vastu (vanakreeka κατὰ τῆς Πλάτωνος διατριβῆς), milles viimane väidab, et Platon oli oma dialoogide loomisel laenanud lisaks kürenaikudele ja Antisthenesele palju ka Herakleia Brysonilt.[1] Selle väite tõekspidavust on raske hinnata, kuid on teada, et vähemalt nime pidi oli Platon Brysoniga tuttav.[2]
Enim on tuntud Brysoni töö ringi kvadratuuri alal, mida on mitmes tekstilõigus kritiseerinud Aristoteles.[3][4] Bryson lähtub Antiphoni ringi kvadratuuri meetodist, milles ringi sisse paigutatakse lõpmatu hulk kolm- või nelinurki ja seeläbi lähenetakse lõpmatult ringi pindalani (või π-ni) väiksemate väärtuste poolt. Bryson lisab ringi sisemistele hulknurkadele selle ümber paiknevad hulknurgad ning sellisel moel muudab võimalikuks lähenemise ringi pindalani (või π-ni) ka ülemiste väärtuste poolt.[5][6] Archimedes jõudis sarnase menetluse abil π täpsema määratluseni.[7]
Kuigi mõnikord on sofist Herakleia Brysonit peetud samaks isikuks Megara koolkonna esindaja Ahhaia Brysoniga (vt nt "Suda" artiklit "Sokrates"[8]), siis väga suure tõenäosusega on tegemist erinevate ajalooliste isikutega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Athenaios, "Õpetatud meeste pidusöök" XI raamat, 118. peatükk, 508c-d
- ↑ Platon, "Kirjad" XIII kiri, 360c
- ↑ Aristoteles, "Teine analüütika" I raamat, 9. peatükk, 75b4
- ↑ Aristoteles, "Sofistide ümberlükkamised" XI peatükk 171b16, 172a3
- ↑ Philoponos, "Aristotelese Teise analüütika kommentaar", 75b37 – "Commentaria in Aristotelem Graeca", Vol. XIII/3, "Ioannis Philoponi in Aristotelis analytica posteriora commentaria cum Anonymo in librum II", toim. Maximilianus Wallies, Academiae Litterarum Regiae Borussicae, Berliin, 1909, lk. 111-114
- ↑ Knorr, Wilbur Richard, "The Ancient Tradition of Geometric Problems", Birkhäuser, Boston, 1986, lk. 76 jj
- ↑ Archimedes, "Ringi mõõtmine"
- ↑ "Suda", artikkel "Sokrates[alaline kõdulink]" Σ 829, tõlkinud Oliver Phillips.