Elli Riikoja
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Elli Riikoja (kuni 1952 Koff, 2. september 1919 Suure-Jaani – 30. aprill 2008 Tallinn) oli eesti filoloog.
Ta lõpetas 1937. aastal Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja 1950. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal; filoloogiakandidaat (1960, Eesti TA), väitekiri "Eesti keele nimisõnade nominatiivse liitumise reeglite rahvakeelne alus".
Ta oli 1951–1975 Keele ja Kirjanduse Instituudi noorem- ja 1976–1991 vanemteadur. Aastatel 1961–1968 oli ta ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuskolleegiumi liige.
Propageerinud keelekultuuri, pidanud õigekeelsusloenguid koolides, asutustes ja ettevõtetes.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimisala: eesti kirjakeele grammatika, eeskätt lauseõpetus.
Avaldanud grammatikakäsitlusi eesti õigekeelsuse kohta, koostanud keskkooli õpikuid. KKI-s valminud ja 1951–1956 ilmunud grammatikaõpikute autoreid; 1957–1967 ilmunud kooligrammatika sõnavara- ja tuletusõpetuse osa autor. Toimetanud kogumiku "Eesti keele süntaksi küsimusi" (1963) ja akadeemik Johannes Voldemar Veski "Mälestuste raamatu" (1974). Aastast 1997 teinud keelekirjutistega kaastööd Justiitsministeeriumi väljaandele Õiguskeel.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Ligi 50 teaduspublikatsiooni.
- Eesti keele grammatika VIII–X klassile (kaasautor). Tallinn 1951, 2. tr 1952
- Eesti keele grammatika X klassile. Tallinn 1954, 2. tr 1955, 3. tr 1956
- Eesti keele grammatika keskkooli VIII–X klassile (koos N. Remmeli ja J. Valgmaga). Tallinn 1957, 2. tr 1958, 3. tr 1959, 4. tr 1961
- Eesti keele grammatika IX–XI klassile (koos N. Remmeli ja J. Valgmaga). Tallinn 1964, 2. tr 1966, 3. tr 1967
- Kirjakeele ja rahvakeele vahekorrast mõningates nominatiivse liitumise rühmades. // KKI uurimused I. Tallinn 1956, lk 88–104
- Nimisõnade nominatiivset ja genitiivset liitumist mõjutavaid tegureid. Keel ja Kirjandus, 1962, nr 10, lk 612–622
- Mis nimi on substantiivina talitleva omadussõna ja kesksõna laiendil? Keel ja Kirjandus, 1971, nr 5, lk 276–282
- Lihtsat ja keerulist täiendimaalt I, II. Keel ja Kirjandus, 1972, nr 2, lk 95–102 ja nr 3, lk 165–170
- Selgitusi täiendi käsitlemiseks. Nõukogude Kool, 1972, nr 12, lk 1026–1030
- Ühte nägu, kuid eri tegu. (Lisandi ja teiste lauseliikmete sarnasusest.) Nõukogude Kool, 1974, nr 4, lk 304–309
- Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I (kaasautor). Tallinn 1974, lk 238–407
- Vene-eesti sõnaraamat, I kd 1984, II kd 1988; III kd 1992, IV kd 1994 (kaastoimetaja) (2., parandatud trükk kahes köites 2000)
- Eesti-vene sõnaraamat, I kd 1997 (kaastoimetaja)
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1951 Emakeele Selts
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema äi oli Heinrich Riikoja, tütar on eesti filoloog Kai Adamson.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaal, H. "Filoloogiakandidaadi kraad E. Riikojale". Keel ja Kirjandus, 1961, nr 2, lk 127–128
- Ahven, H. "Elli Riikoja 60". Keel ja Kirjandus, 1979, nr 9, lk 568
- Metslang, H. "Zum Jubiläum Elli Riikoja". Linguistica Uralica, 1990, nr 1, lk 68–69
- Peeter Päll. "Elli Riikoja" [nekroloog]. Keel ja Kirjandus, 2008, nr 6, lk 494–495
- "Keeleuurija ja sõnaseadja Elli Riikoja". Eesti Keele Sihtasutus. 2010